-
Jumalik puudutus tähendab
dollarisadu!alan proosa
Gioacchino Rossini ooper “ABIELUVEKSEL”: lavastaja TAISTO NOOR, dirigent LAURI SIRP, esietendus Vanemuise teatris 30.IX.
Just lütseumi lõpetanud 18aastaselt Bologna kodanikult Gioacchino Rossinilt tellitud muusikalise farsi “Abieluveksel” esietendus 1810. aasta 3. novembril möödus nii edukalt, et seda mängiti Barcelonas, Triestes, Viinis. Siis vajus teos unustusse, kuni aastal 1910 Veneetsias jälle lavale ilmus ja on püsinud nüüd maailmalavadel tänaseni.
Ooperi humoorikas faabula ning lihtsakoeline muusikaline keel…
-
Sügisfestivali avakontserdiga näitas EMTA uue muusika alal (tegelikult mitte ainult muusika, vaid laiemalt kaasaegse kunsti) tõeliselt akadeemiaväärilist taset. Seda enam oli kahju, et nii täiuslik kontsert läks häbematult vähesele publikule. Saab ju akadeemias uue ainena õppida ka kultuurikorraldust. Oma maja festivali reklaamimine, selle atraktiivselt publikuni toomine võiks (ja peaks) olema hea praktika mänedžmendi-tudengitele. Nii akadeemias kui humanitaarkoolides ja teistes kõrgkoolides võiks rippuda kujundusfirmast tellitud (või omatehtud)…
-
Kõnealune kontsert, kus kõlas Johan Tamvergi (1906 – 1988) mammutoratoorium “Taavet ja Koljat”, oli pühendatud helilooja 100. sünniaastapäevale. Kuna usutavasti polnud ma saalis ainus, kes kuulis Tamvergi muusikat elavas ettekandes päris esimest korda, siis paar tutvustavat sõna selle unustusehõlma (kuivõrd teenimatult, jäägu muusikateadlaste otsustada) vajunud komponisti kohta.
Johan Tamverk sündis Haapsalus, aastal 1925 sai temast Tallinna konservatooriumis Artur Kapi kompositsiooniklassi üliõpilane, selle lõpetas ta 1929 aastal. Edasine tegevus…
-
On üks vana ja hästi teada-tuntud reegel, et kui sul on olnud üks väga õnnestunud kontsert, siis sellest järgmine kindlasti ei õnnestu. See reegel ei kehti ainult üksikisiku kohta, vaid on üldisem. ERSO õnnestas eesti rahvast Tartus, Pärnus ja Tallinnas (29. IX – 1. X) fantastilise Mozarti “Idomeneo” kontsertesitusega, see tähendas artistidele 3,5 tundi maksimaalset kokkuvõtmist kolmel õhtul järjest. Öö vahet ning algasid proovid peadirigendi kavaga, kus pultidel…
-
Maalid on kuuldavad
Kõik me seostame muusikat ja kunsti, kuid vaid väga väike vähemus teab midagi meelte seostest meie ajus. Uued uuringud on näidanud, et nägemine ja kuulmine on igaühe ajus lahutamatult seotud, kuid vaid sünesteedid (synaesthetes), kellel haruldasel kombel need meeled segunevad, on sellest teadlikud.
Praktika näitab, et enamik meist eelistab pilti ja heli kombineeritult, mitte eraldi. Meil on ka nägemus, millised pildid sobivad mingi heliga. See…
-
Ballet Preljocaj on tabanud meeleolu ja
vaimu, milles barokiajal selliseid teoseid loodi.
repro
BALLET PRELJOCAJ: tantsuprogramm “Neli aastaaega”, muusika Antonio Vivaldi, (lindilt) Veneetsia Barokkorkester, dirigent Andrea Marcon, koreograafia ANGELIN PRELJOCAJ, kaosegraafia Fabrice Hyber, Eesti Kontserdi projekt Estonias 26. IX.
Prantsusmaa Rahvusliku Koreograafiakeskuse fantaasia Vivaldi “Aastaaegade” teemal oli virtuoosliku barokkteose tänapäeva liikumiskeelde panemine ja üllatas kohati vaid praktiliste väljundite, näiteks nõgeseussidega. Sisulisi avastusi-üllatusi aga polnud taotletudki. Üldmeeleolus lähtuti baroklikult ülevoolavast…
-
On uskumatu, kui palju üllatavat on saanud kuulajale osaks seoses Wolfgang Amadeus Mozartiga sellel aastal! Ei oska tahta paremat kunstielamust, kui seda oli 1. oktoobril Estonia kontserdisaalis pakutu. Esitati Mozarti ooper “Idomeneo”: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Olari Elts, solistid Juhan Tralla, Joslyn Rechter (Austraalia), Violet Noordyn (Holland), Kristīne Gailīite (Läti), Mati Turi, Allan Vurma, haamerklaveril Reinut Tepp, tšellol Tõnu Jõesaar. Peab…
-
Kunagi, aastakümneid tagasi, toimusid heliloojate liidus heliloojate majas teisipäeviti loomingulised kohtumised stiilis “uued teosed ja esiettekanded”. Seal sai kuulda omas ajas täiesti uuenduslikke teoseid nagu näiteks Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis oopused, Lepo Sumera, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüüri jt heliloojate uued tööd. Need õhtud polnud küll üksnes uue muusika kuulamiseks, kohe anti ka võimalus aruteluks, s.t küsimuste esitamiseks autorile endale. Siinkirjutajale jäi sellest meelde väga muljetavaldavaid hetki.
Vana mõte,…
-
Kogu meie professionaalse muusikategemise juured on olnud põhiliselt seotud lähima suurlinna Peterburiga. Seda juba Artur Kapist, Rudolf Tobiasest, Mart Saarest peale kuni meie viimaste aastakümnete suurte dirigentide Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje ja teiste tänaste tegijateni. Aegadest ja võimulolijatest hoolimata on Peterburi konservatoorium olnud vaimsuse kandja ning andnud maailmale Rimski-Korsakovi, Mussorgski ja Šostakovitši mastaabiga jäljejätjaid. Kõrvuti praegu maailmalavadel furoori tekitava Maria teatriga, mille eesotsas dirigent…
-
Vaevalt leidub mõni pöörasema reputatsiooniga rock’n’roll’i artist kui Jerry Lee Lewis, hüüdnimega The Killer. See taltsutamatu kirega klaverit kolkiv egotsentriline metslane on andnud toitu mitmele biograafiale, dokfilmile ja täispikale Hollywoodi mängufilmile. On vaid üksikuid, kes sarnaselt Lewisega on suutnud kogu oma energia kanaliseerida muusikasse, on õitsenud, porri tallatud ja elanud kuulujutte täis elu.
Kui see kontrollimatult raevukas pianist ja laulja ning oma seksikust nautiv pikk blond lõunaosariiklane…
