-
Vladimir Latišonok (Peer Gynt) oli laval ülbe ja külmavereline. alan proosa
Kaasa elanud kahel korral (26. X ja 2. XI) Vanemuise teatris Peer Gynti legendile, tekkis kohe soov üle lugeda Ibseni dramaatiline luuleteos. Õnneks on meil olnud suurepärane poetess Marie Under, kelle eestindust on võimalik nautida ja mida on kasutanud ka kõik eelmised lavastajad. Mälupiltidesse tulid Tallinna Draamateatris 1962. aastal nähtud Tammuri lavastusest Ants Eskola ja Rein Areni kehastatud uhked…
-
Iga-aastane “Wien Modern”, Austria suurim nüüdismuusikafestival (selle asutas 1988 Claudio Abbado), sisaldab 25. novembrini kokku 77 kontserti ja üritust. Teemaheliloojaiks on juubilar György Kurtág (Ungari) ning austerlane Bernhard Lang, avakummardus tehti hiljuti lahkunud Fausto Romitellile, esines Ensemble InterContemporain. 8. XI tuli Theater an der Wienis maailmaesiettekandele Langi ooper “I Hate Mozart” (Viini Mozarti aasta tellimus) libreto autori Michael Sturmingeri lavastuses, Klangforum Wieni ees Johannes Kalitzke.
Kohal oli ka…
-
Toivo Tulev on oma heliloojateel läbi teinud arengu üksikute, ruumis rippuvate helidega kammeransambli-lugudest tihedate, uusmeloodilisust kandvate teosteni. Väga loogiline, väga dünaamiline areng, milletaolist sugugi mitte paljude heliloojate puhul ei saa täheldada. Tulevi sisemine kasvamine on justkui algusest peale kõrgemalt poolt juhitud ja suunatud – niivõrd terviklik ja selgesuunaline on see (huvitav ainult, kuhu see välja jõuab – eks vahest heliloojale endalegi). Pole üksteisele vastukäivaid perioode ega…
-
“HELI : PILT” – selliselt pealkirjastasid Kadri-Ann Sumera klaveriõhtu pianist ja tema kaastegelased tšellist Ardo Västrik, videokunstnik Taavi Varm ning valguskunstnik Oliver Kulpsoo.
Kavas olid armastatud palad eesti klaverimuusikast: Heino Elleri “Kellad” (1929), Arvo Pärdi Partiita op. 2 (1958), Erkki-Sven Tüüri Klaverisonaat (1985), sekka ka Tõnu Kõrvitsa “Rändaja laul” soolotšellole (2003). Õhtu kandva ja mõjuvaima osana Lepo Sumera kolm helitööd: kontserdi avaloona “Pala aastast 1981”, kontserdi lõpetuseks “Püüa eilset”…
-
Kas ei ole hirmus teha Viru keskuses kontserti, sealjuures veel mitte popmuusika oma?
Eks ta kõhedaks võtab, aga “Diplomaatilised noodid” on juba kord eksperimenteeriv sari! 22. novembri programm “Vanade saarte hääled” on meil koostöös PÖFFiga. Kui neile mõte meeldima hakkas, tuli arendusjuht Kristo Tohver välja ideega, et teeks Viru keskuses. Esimesel hetkel olin lihtsalt jahmunud. Oleme sarja Rootsi kontserdi, õigemini Rootsi uue muusika keskuse performance’iga küll käinud…
-
Estonia talveaed rahvusooperi majas on kui suure teatri väike veli. Heidame sellele pilgu – just täna, sel sügisel. Astugem sisse!
Avar ruum laeakende maheda valguskumaga on täis lilli ja rohelust, madalat ja kõrget elavat loodust. Ruum lummab! Talveaed on ühtaegu pidulik ja kodune. See on koht muusika, kunsti ja inimese jaoks, kes vajab mõlemaid. See saal on imeline ka selle poolest, et päeva iga tund igal aastaajal…
-
Kuulsa briti ansambli The Who laulu “Substitute” teine salm algab sõnadega “Ma sündisin plastiklusikas suus”. Laulu autor ja kitarrist Pete Townshend viitab selle sarkastilise ütlusega nendele raskustele, mis tabavad kohe pinnale tõusnud noort muusikut. Eriti, kui ta on pärit näiteks Londoni tööliskvartalist.
8. mail 1940. aastal USAs Teaneckis sündinud Eric Hilliard “Ricky” Nelson tuli aga maailma hoopis see kuulus hõbelusikas suus. Sarnaselt Jerry Lee Lewisega ei saanud…
-
“Visioon” ANU TALI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis
1. XI, kavas Šostakovitš ja Richard Strauss.
Anu Tali kavades on alati eredust, teatraalsust. . . . ja vene muusikat. Ning kui on tegemist programmiga, mis kohe kaugelt kuulutab midagi väga erilist (näiteks puhtalt filmimuusikat), siis on ka publikuhuvi garanteeritud. Seekordne kava oli pealtnäha küllaltki elitaarne: Šostakovitš ja Richard Strauss. Võib-olla tundus see Tali tavapublikule liialt tõsine, sest harjumuspäraste publikumasside asemel oli saali täituvus pigem…
-
Andres Uibo on orelikunstnikuna ja orelimuusika edendajana meie muusikamaastikul figuur, kes ilmselgelt tutvustamist ei vaja. Piisab, kui mõtleme ainuüksi rahvusvahelisele Tallinna orelifestivalile, mille kunstiline juht on Uibo olnud juba paar aastakümmet. Ka pedagoogina annab ta meie muusikapõllul oma hinnatava panuse: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorina hoolitseb Uibo noorte organistide järelkasvu ja “jätkusuutlikkuse” eest, viib edasi neid interpretatsioonilisi traditsioone, millele omal ajal pani aluse Hugo Lepnurm (kelle…
-
RAMi peadirigent Kaspars Putniņš, mida olete esimese aastaga saavutanud?
Seda peaks publik hindama, kas midagi on kaotatud või saavutatud. Arvan, et oleme rajanud kindlad ja positiivsed suhted nii kontoripoolel kui kooris ja maha pannud suunad, kuhu koor peaks arenema.
Mis on järgmised sammud?
Oluline on koori repertuaari laiendamine – just kaasaegse ja kammerlikuma muusika suunas. Minu kreedo, mille ütlesin välja ka eelmise hooaja alguses, seisneb selles, et kogu…
