-
Rudolf Tobiase (1873–1918) oratoriaalsetest suurvormidest on mõistagi kõige tuntum tema peateos “Joonase lähetamine” (1909), mis meil üheksakümnendate alguses restaureeritud partituuri põhjal mäletatavasti asjakohase pidulikkusega ette kanti ning koguni Euroopa kontserdilavadele lähetati. Oma teist oratooriumi “Sealpool Jordanit” ei jõudnud helilooja aga lõpetada: ootamatu surm 29. oktoobril 1918. aastal Berliinis katkestas tema loometöö ning peale rohkete visandite on nimetatud suurvormist tervikuna meieni jõudnud vaid kaks osa: “Kaevulaul” segakoorile…
-
MARKO MARTIN (klaver) Kadrioru lossis 10. II.
Pianist Marko Martini karjääri tähistavad kaks suurepärast tulemust rahvusvahelistelt konkurssidelt Ameerika mandrilt. Esimene neist tuli aastal 1998, kandis Gina Bachaueri nime ning toimus Salt Lake Citys, ning teine, aastal 2000, Esther Honensi nimeline, toimus Kanadas Calgarys. Seega siis selline talisportlik pianist on meil Eestis. Marko Martin on esinenud enamikus Euroopa riikides, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis, tema salvestised on olemas nii BBC kui…
-
XVIII BAROKKMUUSIKA FESTIVAL: sufi muusika, usbeki rahvamuusika – MUNODŽAT JULTŠEVA (vokaal), Šavkat Mirzajev (rubab, kunstiline juht), Maruf Halilov (gidžak), Hadžimurod Safarov (doira), Umareli Bukturov (ud), Rano Djurabojeva (tants) Estonia kontserdisaalis 8. II.
Munodžat Jultševat reklaamiti kui erakordse hääleulatusega rahvamuusikut. Seega haakub ta siin käinutest Fatima Miranda ja Pelagejaga, laiemalt võttes ka Meredith Monkiga, naistega, kellel on erakordne looduslik anne ja kelle hääl ületab tavainimese piirid. Neil on erakordses…
-
TALLINNA KAMMERORKESTER ning solistid Aile Asszonyi (sopran), Massimo Mercelli (flööt, Itaalia), Andreas Frölich (klaver, Saksamaa) ja Ivo Sillamaa (klavessiin) ANDRES MUSTONENI dirigeerimisel 10. II, kavas Rameau, Mozart, Vivaldi, Adam, Haydn, Händel, J. S. Bach.
Kõnealusest barokkfestivali galakontserdist jäi maitse nagu rikkalikust pidusöögist: raskelt kaetud lauad barokse küllusega. Või kui pidusöögieelsest Madalmaade natüürmordist, kus laual jahisaagi-faasanid, puuviljad, raskelt voogav samet. Kõike oli küllaga ja natuke üle ka.
Dirigent Andres Mustonen ilmus…
-
Kontsert “GIDON KREMER 60”:
Gidon Kremer ja Kremerata Baltica Estonia kontserdisaalis 11. II.
Nüüd juba mõnda aega ei nimetata maailma tippviiuldajat Gidon Kremerit mitte lihtsalt Latvian born, vaid paljud allikad annavad ka tema nime õigekirjutuse läti keeles. Andes muusikule üle Kolme Tähe ordeni, ütles Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, et maailma üks tuntumaid viiuldajaid Gidons Krēmers on alati olnud Läti patrioot. Ka siis, kui Läti oli okupeeritud. Gidon Kremer on…
-
Menotti oli teenekas noorte muusikute toetajana, asutades 1958. aastal Itaalias Spoletos Kahe maailma festivali (itaalia ja ameerika noortele), selle teisiku USAs Charlestonis 1977 (ka nende kunstiline juht, USAs kuni 1993) ja veel ühe 1986. aastal Melbourne’is. 1993. aastal sai temast Rooma Ooperi juht. Elu lõpupoolel käis ta oma oopereid ise lavastamas, elades vaheldumisi Šotimaal ja Monacos.
Montserrat Caballé lavatähtpäev
Tippsopran Montserrat Caballé (73) lavategevuse 50. aastapäeva puhul korraldas…
-
Kas sel aastal festival “Tubin ja tema aeg” toimub ja mis on kavas?
Seda peab küsima festivali korraldajalt Eesti Kontserdilt, mina ei tea. Küsisin novembris kultuuriministeeriumi finantsosakonnast, kas sel aastal ministeerium toetab festivali. Mulle vastati, et ministeerium on kogu aeg seda festivali toetanud, kuid nad ei saa anda mingit kinnitust. Niisuguste ebamääraste lubaduste najal ei saa ühegi interpreediga midagi kokku leppida, sest muidu juhtub nii nagu eelmisel…
-
Franz Xaver Mozart Cyprien Katsaris
CYPRIEN KATSARIS (klaver, Prantsusmaa/Küpros) Tartus Vanemuise kontserdimajas 30. I ja Tallinnas Estonia kontserdisaalis 31. I, kavas Leopold Mozart, Wolfgang Amadeus Mozart, Franz Xaver Mozart, Schumann, Liszt, Chopin ja Bach.
Möödunud nädala kolmapäeval esines Estonia kontserdisaalis Cyprien Katsaris. Pianistide hulgas on ta päris eriline nähtus eelkõige oma sügava musikaalsusega. Mugavatelt radadelt püüab ta kõrvale astuda. Ta oli (esines Tallinnas 1998) ja on ka praegu valmis ootamatusteks…
-
Kogumikus on paljude teiste luuletuste kõrval ka kolm luulevormis esseed Tubinast. Esimene kannab pealkirja “Mida ma kuulen Eduard Tubina muusikas?” (pühendatud Vardo Rumessenile). Selles on kümme luuletust, millest igaüks kätkeb ühe Tubina sümfoonia kuulamismuljeid. Teine essee käsitleb lavamuusikat (pühendatud Eino Tubinale) ja kolmanda pealkiri on “Alatskivi loss” (pühendatud Nancy Birkile), mis jutustab Tubina klaveritest külmunud Alatskivi lossis.
-
Juku-Kalle Raid kaitseb Jelena Skulskajat ja Ingo Normetit kriitik Boris Tuchi rünnaku eest. Viimane kirjutab, nagu oleks muudatuste tegemine klassik Tammsaare näidendis “Kuningal on külm” ennekuulmatu kuritegu. Võib-olla kriitik ei tea või ei mäleta, et 40 aasta eest tõi Epp Kaidu Vanemuises lavale ooperi “Kuningal on külm”, mille algtekstist jättis libretist Ain Kaalep välja terveid lõike. Ning vähe sellest – kirjutas juurde rohkesti oma teksti. Ooperit…
