-
Samas ilmnevad reformikast kultuuriministri idees kaks anakronistlikku mõttemalli, mis mõjuvad, paraku, tuttavana nõukogude ajast. Esimene on põhimõte, et „teeme ära, eks pärast vaatame, mis välja tuleb”. Kuigi kultuuriministril pole neid 55 miljonit, mida väljavalitutele kompensatsiooniks tagasi maksta, pole lisaeelarvetki, kust seda võtta, pole välja töötatud kriteeriume, mille alusel tagasi maksta, ning otsustajaid, kellele ja kui palju maksta. Aga mis siis – teeme ära, eks pärast vaatame!,…
-
Vanemuise „Trubaduuri” lavastaja tegi näitlejateatrit, tõstis esiplaanile muusika ja lauljad, jäädes oma kontseptsiooniga märkamatult kulisside taha. Ja lavastuse staariks tõusis Valentina Kremen Azucena rollis. Kui Verdi kaalus panna ooperile pealkirjaks „Azucena”, siis Vanemuise variant õigustanuks seda igati.
„Trubaduur” on ooperite hulgas harv kohatavalt julma, põneva ja komplitseeritud süžeega, Hispaania pimeda keskaja, nõiajahi ja müstilise hirmu kütkes elava ühiskonna lugu. Ei vastatud ega vastamata armastus viinud seal millegi…
-
Kavast veel. Kuigi praktiseeritakse kahesugust kirjaviisi: Jean-Babtiste või siis Jean-Baptiste, on levinum viimane, kuid ühes kirjatükis peaks küll kasutama ühte ja sama varianti, eriti ühe perekonnanime puhul. Mitte, et annotatsioonis Jean-Babtiste Barriere ja teose ees Jean-Baptiste Barriere. Kahtluse alla sean ka annotatsioonipoolse väite, et Joseph Bodin de Boismortier oli „esimese prantsuse soolokontserdi” autor ja selleks teoseks oli Kontsert tšellole, fagotile või gambale (1729).
Esiteks tähendab eesti keeles…
-
Jaan Tooming, „Kiri noorele näitlejale” (Sirp, nr 6)
Sellele „Vocalissimo” sarja kontserdile minnes valdas mind mitmekordne ärevus. Esiteks kummitas meeltes Jaan Toominga väga mõtlemapanev artikkel Sirbis ning kindel soov mitte mingil juhul olla see edvistav kriitik, vaid kindlasti siiralt heasoovlik muusika nautija ja seejärel vaid oma, kindlasti väga subjektiivsete muljete jagaja neile, kes antud rõõmust ilma jäänud. Ning teiselt poolt: olnud Händeli üheksa „Saksa aariaga” väga lähedalt tuttav…
-
Täna on ettekandel ka „Berliner Messe” ja „Credo”, hiljem „Passio”, „Stabat Mater”, „Tabula rasa”, „Cantus” ning rida lühivorme. Kõik kontserdid lähevad raadioülekandele ning salvestatakse EBU-le. „Cantus’t” mängis 6.-7. II Inglismaal Warwickis ka Euroopa Liidu kammerorkester (dirigent Eva Stegeman).
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigendiks Daniel Reuss, esineb homme ja ülehomme EV juubeli puhul Islandil Salurinni kontserdimajas, kavas Cyrillus Kreegi „Neli psalmi” ja „Õnnis on inimene”, osi Pärdi „7 magnificat-antifoonist”…
-
Küllap see on minust pisut häbematu nii omamehelikult kutsuda selliseid tõelisi aristokraate kui Igor Stravinski, Nikolai Aleksejev ja Sergei Prokofjev, kuid see tuleb vaimustusest. Need härrasmehed olid võimsad tegijad eelmise reede kontserdil ning ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor nende väärilised.
Tuleb alustada sellest, et kõlas Igor Stravinski (1882–1971) viimase oopuse „Requiem Canticles” (1966) esiettekanne Eestis, esitajateks ERSO kõrval Eesti Filharmoonia Kammerkoor (koormeister Mikk Üleoja) ning solistid Iris…
-
Kontserdi põnevushetked olid muidugi meie säravate pianistide kuulamise võimalus ühel õhtul: Mihkel Poll oma võluvas verisulises nooruses ning sealjuures juba hea tervikutaju ja meeleolude edastamisega Tšaikovski „Mõtiskluses”; romantiline Ralf Taal, kellelt kõlas enesestmõistetava elegantsi ja pillitajuga Liszti „Õhtused harmooniad”, ning viimasena pillikäsitluse absoluutne suverään – Ivari Ilja ja Eduard Tubina „Ballaad Mart Saare teemale”. Tema võime viia kuulaja enesega kaasa esimeste bassikäikudes algava sugestiivse teemaga, siis…
-
Kuidas niisugune eesti muusika projekt teoks sai, pealegi veel kiievlaste armastatuimas oreli- ja kammersaalis?
Ettevõtmine sai teoks tänu Eesti saatkonna inimestele, sest Ukraina muusikud algatasid selle meie saatkonna kaudu. Huvi Eesti ja meie kultuuri vastu on Ukrainas väga suur! Eestiga seonduv – inimesed, muusika – on seal kõrges hinnas, heliloojatest eelkõige muidugi Pärt. Nad on ka Arvo Pärdi autoriõhtuid korraldanud. Ma püüdsin valida niisuguse kava, mis oleks…
-
Kontsert algas Annaliisa Pillaku etteastega ning Tšaikovski lauludega „Istusime sinuga. . . .” op. 73 nr 1, „Mustlanna laul” op. 60 nr 7 ja „Mispärast?” op. 6 nr 5. Laulude järjekord on valitud kahanevas kronoloogias ja esimene pärineb lausa helilooja surma-aastast ning teda vallanud üksindusest. Kuid sellest painavast tundest jutustab küll vist kogu autori laululooming, kuidas neid ka ritta ei sea. Hästi viimistletud ansambel pianistiga on vokaalmuusikas suur väärtus ja see omadus andis ennast tunda…
-
XIX barokifestivali avakontsert oli pealkirjastatud kui „Pidu teatris”, selle esimene vaatus toimus Prantsuse õukonnas ja Versailles’ teatris ning teine vaatus pea samal ajal Inglismaal. Tol kaugel ajal viljeleti väga huvitavaid žanre nagu näiteks ballettkomöödiad, heroilised ja koomilised pastoraalid ja ooperballetid. Need kõik nägid ilmavalgust Jean-Baptiste Lully (1632–1687), Jean-Philippe Rameau (1683–1764), André Campra (1660–1744) sulest Prantsusmaal ning semiooperid (poolooperid) Inglismaal Henry Purcelli (1659–1695) loominguna. Vähem tuntud on…
