-
Kui Birgitta festival toob sel suvel Eesti publiku ette maailma muusikateatri karakteerseid nähtusi ja Saaremaa ooperipäevad mustanahaliste endi lauldud „Porgy ja Bessi”, siis Suure-Jaani festival tuli välja meie oma ja unustuse hõlmas Villem Kapi ooperiga „Lembitu”. Kirikukontserdil aga kuulati Eugen Kapi, Uibo, Garšneki ja Mendelssohni teoseid.
Võrdluses teiste festivalidega oli ooperiõhtul uhke, kalli õhtusöögi asemel siga vardasse aetud (tasuta! tahe suutäis), tõusuga tooliridade ja VIP-kohtade asemel otsis…
-
Tundub, et teeme lausa ajalugu Britteni ooperi „Kruvipööre” Eesti esiettekandega. Meie muusikateadlased olla juba mõnda aega arutanud ooperi eestikeelse pealkirja ümbernimetamist. Ja nüüd – seoses esimese elava ettekandega kerkis see pinnale. Mina olin selle juures, kui Britten ise käis Leningradis ja Moskvas oma ooperit esitlemas. Ja peaks ütlema, et tollases muusikamaailmas ta tõesti keeras vindi üle. Selline mõju oli nii teosel kui ka esitusel!
Ning kui siin…
-
Õhtu sai hoo sisse C. Ph. E. Bachi Sonaadiga klaverile ja viiulile B-duur, mis (hoolimata kavalehel seisnud lausest, et tollased heliloojad ei kasutanud eriliselt virtuoosset väljenduslaadi) nõudis mõlemalt esitajalt tehniliselt kõrgtasemel pillivaldamist. Kohe esimestest nootidest oli nauditav isa ja poja suurepärane ansamblitunnetus, mis sisaldas lisaks ühisele muusikalisele arusaamisele teatud määral õppimatut teineteise selgroo tunnetust. Meelis Orgse, tänu õpingutele Sibeliuse akadeemia magistrantuuris paralleelselt nii viiuli kui barokkviiuli alal, näitas…
-
Ning ikka ei tea, mis on parim ansambel ja parim koosseis. Kui Kadrioru lossi kavas oleks vahest rohkem kõlalist vaheldust tahtnud (selles mõttes olid head Ene Naela ja Peeter Klaasi soolod), siis kõnealusel kontserdil jäi vajaka bassi – kogu tessituur seisis ülemises registris. Samas andis Leena Laasi tugev soleerimine värve ja emotsiooniskaalat kogu kontserdile juurde. Ansambliliselt oli aga esimene koosseis minu meelest terviklikum. Mandoliin oli üksi…
-
Eelnimetatud EP on poiste kaheksa aastat kestnud koostöö jooksul esimene kahekesi tehtud plaat. 17minutisel CD-l on kokku seitse lugu, ühe neist on kirjutanud Kriisa, ülejäänud Roots; kolm lugu on fännidele tuttavad viimase paari aasta laividelt. Kaks on uued, ning kaks pärinevad veel 1999. ja 2000. aastal Tartu tudengibändide konkursi võitnud ansamblite Yellowphant ja Green Bullfrog repertuaarist. Ometi oli selle plaadi poistele nii tavapärane Tartu esitlus tähenduslik…
-
Varajase muusika tippkavaga „Mvsica Livoniae” („Muusika XVII sajandi hansalinnades”) avatakse festivalisari Raplas ja Türil, selles kõlab harukordsena koguni seitse pala Johann Valentin Mederilt, aga ka Narvas tegutsenud Michael Hahni ja Ludwig Busbetzky teoseid – nimetatud koostööprojektis Eesti Kontserdiga mängivad Hortus Musicuse ja Tallinn Baroque’i tuntud solistid läti barokkviiuldaja La¯sma Meldere juhtimisel, vokaalnumbrites Kädy Plaas, Kaia Urb, Uku Joller. Enne Raplat esitatakse seda Viljandi, Narva, Tallinna, Pärnu…
-
Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile” (1953), mille aluseks on helilooja eri aegadel loodud klaveripalad, kuuluvad paljude eestimaiste keelpilliorkestrite ja dirigentide repertuaari, neil on kindel koht ka publiku muusikalises mälus. Samuti on Arvo Pärdi teosega „Tabula rasa” (1977) kaasas käiv 30aastane ajalugu muljetavaldav. Seepärast on nimetatud teoste kõrgetasemeline ja põhjendatud ettekanne keskmisest suurem väljakutse.
Kontserti alustati Elleri teosega ning esituses oli harjumuspärasega võrreldes mitmeid uusi taotlusi. Avaosa „Romanss”…
-
Mitmed eesti muusikud osalesid Bergeni festivalil: 24. ja 26. V laulis Ain Anger Wagneri „Valküüri” kontsertettekandel Hundingi osas, partneriteks Päivi Nisula ja Stephen Gould, juhatas Andrew Litton. Irina Zahharenkova esines soolokavaga (Mozart, Grieg, Sibelius, Tšaikovski, Beethoven) samas Griegi saalis 31. V, kus 1. VI andis oma kontserdi riigi 90. aastapäeva puhul ka RAM, juhatas Mihhail Gerts: Eduard Tubin, Arvo Pärt, Veljo Tormis („Laulja”, „Kullervo läkitus”, „Muistse mere laulud”),…
-
Brahmsi sonaatide rida pole tema ulatuslikus loomingus üldse pikk, seda esiteks, ja teiseks on instrumentaariumi valik tema helitööde arengus päris ebaharilik. Ebaharilik on see, et pianistist helilooja klaverisonaadid on tema esimesed teosed (op. 1, 2 ja 5) üldse ja edaspidi kasutab ta klaveriga koos instrumente nagu tšello (op. 38 ja op. 99), viiul ja klarnet või altviiul (op. 120 kaks sonaati). See on ebaharilik võrreldes näiteks Beethoveniga, kuigi selgub, et…
-
Kui naistekesksetes lauludes oli hulgaliselt meesrolle (kes pussiga läbi pisteti, kellega kiigel kiiguti, ja kellest reeglina ikka õnnetust tõusis), siis „Eesti meeste laulude” mehed said hakkama ilma naisteta. See pole etteheide lavastajale, vaid lihtsalt olid sellised laulud Tormisel valitud, kus erilist õhkamist ja ammugi tegevust naistega sees pole.
Üks õhkamise laul siiski oli – ja see oli muusikalis-lavalise sünergia poolest lihtsamaid, aga õnnestunumaid numbreid. Õlist tumeda, palja…
