-
EMTA on käivitanud programmi „Innovatiivse nüüdismuusikateatri õppe integreerimine ooperistuudiosse”. Kahemiljonilise eelarvega, suuresti Euroopa Liidu rahal tugineva projekti juurde on kutsutud nii välismaiseid spetsialiste kui Eestis tegutsevaid uue muusika interpreete. Sügisel toimusid akadeemias koreograaf Ana Mondini ja Monika Lilleike häälekunsti õpitoad, Tallinnas käis nimekas Berio-laulja Luisa Castellani, et tutvustada nüüdisaegse muusikateatri vokaalmetoodikat. Protsessi kaasati tudengist heliloojad, kes kirjutasid poole aastaga ooperi. Lavastas selle sama projekti juht, ise…
-
Mihkel Polli käekäiguga on klaverimuusika huvilised kindlasti kursis ning lisaks kodumaistele konkursivõitudele on tema „kontol” ka esikohad Rina Sala Gallo nimeliselt pianistide konkursilt Itaalias (2004) ja XX Ferroli rahvusvaheliselt pianistide konkursilt Hispaanias (2006). Mõlema muusiku esimeseks õppeasutuseks oli Nõmme muusikakool, millele järgnesid õpingud Tallinna muusikakeskkoolis. Mihkel Polli juhendab hetkel EMTAs professor Ivari Ilja. Mari Polli haridustee jätkus Manchesteris Chetham’s School of Music’is professor Jan Repko viiuliklassis…
-
Konkursid on kujunenud tänapäevase muusikaelu lahutamatuks osaks. Olgu tegemist riigisisese või ülemaailmse võistlusega, eesmärgiks on ikka üks ja seesama üsna võimatu ülesanne – selgitada välja parim. Heites pilgu üle-eelmise sajandi lõppu, leiame aastanumbri 1890, mil toimus üks esimestest rahvusvahelistest pianistide võistumängimistest maailmas, Anton Rubinsteini algatatud omanimeline konkurss Peterburis, mille võitis Ferruccio Busoni. Enamikule muusikaelu olulisematele konkurssidele oli algus pandud 1960. aastateks: Chopini konkurss Varssavis (1927), kuninganna…
-
Kas me teame palju eesti pianiste, kes oma kavadesse paigutavad Händeli muusikat? Mina ei tea, kuid arvan, et selle Händeli geeni on Mikalai napsanud oma õpetaja professor Bruno Lukki geenivaramust. Sest seda tean ma täpselt, et professor Lukk mängis ise ja „sundis” ka õpilasi Händeli muusikat klaveril – ja mis olulisem – klaverlikult esitama. Küllap selles avaldusid professori nii pedagoogilised kui esteetilised tõekspidamised, sest ega ta…
-
Urmas Sisask tundub olevat üks probleemivabamaid heliloojaid Eesti tänases muusikas. Kui aeg-ajalt on ikka kuulda ühe või teise komponisti loomingulisest kriisist või siseheitlustest, siis Sisask muudkui kirjutab, rahulikult ja omaette, kuni uus teos valmis saab. Kui just väga hea idee tuleb (tavaliselt tublisti pärast keskööd), helistab mõnele tuttavale ja räägib oma heast mõttest rõõmuga. Ja siis võib varsti esiettekannet oodata – kas kodusel Eestimaal või kusagil…
-
Eesti publikule oli selle kontserdi toimumine peaaegu et hädavajalik. Olles siin nagu ära uppunud sellesse, et iga asi, mis seina löödud, on kunst või iga noot, mis paberile sattunud, on igal juhul muusika, lisaks veel kõik maailmatasemel. Ja nüüd saame äkki kogeda sellist korrastatud mõtlemist. See, mida kuulda sai, annab kindlust, et teadmised ja maitse on endiselt olulised.
1882. aastast, mil orkester asutati, on selle kallal töötanud…
-
Kehvades oludes sündinud Peter Granti (1935) tööelu algas juba 13aastaselt. Algul oli ta lavatööline teatris, seejärel leidis tänu karmile väljanägemisele ning 125-kilosele jässakale figuurile tööd kaskadöörina ning professionaalse maadlejana. Ta oli üles kasvanud Londoni East Endi tänavatel ja oskas instinktiivselt eristada deebetit kreeditist. 1950ndate lõpus sai Peter Grantist kontserdiadministraator, mees, kes iial ei jätnud oma hoolealuseid hätta ja kes oli tõe eest valmis võitlema ükskõik mis…
-
Etenduse lavastaja, Hamburgis tegutsev Sebastiano Toma on Saksamaal üks uue tsirkuse alusepanijaist, kes nüüdseks oma lavastustega „The Tiger Lillies” ja „The Time Between” üleeuroopalist tuntust kogunud. Uus tsirkus ehk cirque nouveau sai alguse 1970. aastatel Prantsusmaal. Klassikalisest tsirkusest eristab seda mitu põhimõttelist tunnust. Kui tavapäraselt on programm jagatud fikseeritud kestusega üksiknumbriteks, siis uue tsirkuse puhul peab etendus moodustama ühtse ning pideva terviku, kaasates lisaks tsirkuse väljendusvahenditele…
-
Kuna meie noortele annetele ei kuku just sageli sülle õnn esineda soolokontserdiga, siis on inimlikult mõistetav soov näidata kõigis oma vokaalsete võimete hetkeseisu. Kuid kuulaja seatakse üsna ebaadekvaatsesse olukorda ja ka interpreedile endale on ümberlülitumise ühest stiilist teise protsess keeruline. On ju ooperiaaria täiuslik siiski vaid orkestriga, kontsertettekandes jääb see ikka kontekstist välja kistud fragmendiks. Samas on iga Lied või romanss omaette tervik, mis sageli vaid…
-
Üks naljafilmide stampnippe kujutab, kuidas mõne eriti hingeliselt lauldud aaria ajal kontserdimaja lühtrid alla kukuvad. Lühtrite allakukkumist tenori hääle mõjul pole reaalses elus siiski veel keegi täheldanud. Kuid kirjeldatud on, et lauluhääl võib purustada pokaali. Kas on sel väitel sees ka tõetera? Otseselt võttes mitte. Klaaspokaali purustamiseks – kui see ei ole valmistatud just nimelt selleks tarbeks – läheks vaja helitugevust vähemasti 135 detsibelli. Inimese valulävi…
