-
Veljo Tormis oli valitud seekordse Cheltenhami festivali heliloojaks, ta oli publiku ees 11. VII ka kontserdi eel, vesteldes festivalijuhi Meurig Boweniga. Tormist kõrvuti Pärdiga laulis festivalil 7. VII enne veel menukaimalt ETV tütarlastekoor Aarne Saluveere juhatusel. Kolm festivalikontserti läksid nimetuse all „Eesti ja Veljo Tormis”.
22. VI toimus Nagoyas Aichi Art Centre’i 1400-kohalises hallis täissaalile Veljo Tormise meeskooriloomingu kontsert, esinemas Tokai Meeskoor, juhatasid Ants Soots ja ettevõtmise algataja oma koori ees…
-
Esimene positiivne elamus tuli juba Muhu ja Saarema teedel: kõikjal haritud viljapõllud, küpseva rukki seest siramas rukkilillede ja tulitavate moonide ergud värvid. Teine üllatus ootas Kuressaares. Linn on uuenenud, kuid ühtlasi säilitanud oma kauni vanalinna, on kui pärl Põhjamaade saarte linnakeste seas.
Kuna saabusin Kuressaarde 22. VII, siis algavad minu muljed Ain Angeri (bass) Lied’i-kontserdiga, kus tema ansamblipartneriks oli Ralf Taal (klaver). Piiskopilossi kapiitlisaal oli huvilistest pilgeni täidetud.…
-
Milliseid eesti tšelloteoseid sa Bantry festivalil mängisid?
Andsin soolokontserdi hilisõhtuses sarjas festivali pealaval Bantry House’is, kus tutvustati järjekorras kuue maa muusikat. Festival kestis 26. juunist 6. juulini, enne mind olid oma muusikat esitlenud inglise, vene, poola, gruusia ja saksa interpreedid ning mina esindasin viimasena Eestit. Minu klaveripartneriks oli Dublini konkursi võitnud soomlane Siirala, kes esines festivali kutsel ka eraldi kavadega. Ettekandele tulid Erkki-Sven Tüüri „Dedication” („In memoriam…
-
Läinud kümnendi keskpaiku vohama hakanud eesti folkmuusika on olnud küll kas tore ja lõbus või siis nukralt nokitsevalt autentne, kuid muusikaliselt mitte väga otsinguline ja huvitav. Üks itk ja tilulilu. Laulud alkoholisõpradele, nagu Marko Matvere seda lugematutel esinemistel võltshäbita on toonitanud. Eesti esinejatest pakkus parima muusikalise elamuse lasnamäelaste Zlatõje Gorõ, kelle liidri Igor Jermakovi lõõts parimate intellektuaalroki traditsioonide kohaselt lakkamatult disharmoonilisse sohu eksis, et sealt siis…
-
Eks midagi sarnaselt pulbitsevat ja samas habrast on rahvamuusikas endaski. See on ju midagi, mis oma pärimuslikust loomusest tulenevalt on paratamatult pidevas muutumises, kippudes üha rohkem tänapäeva agressiivsele globaalsele kommertskultuurile jalgu jääma. Enamiku festivalil kõlanud muusikatraditsioonide kohta võib vist õigustatult tõdeda, et me ei tea, kauaks meile neid elaval kujul antud on.
Tundub, et ka paljud pärimusmuusikud ise on nende esindatud traditsiooni haprusest ja marginaliseerumisest teadlikud. Ja…
-
„Akadeemilise kammermuusika” seeria Kadrioru lossis kestab pausideta nüüd juba viiendat aastat ja alustas just kuuendat. Sellist regulaarsust annab otsida ja „leiurõõm” võib seetõttu jääda isegi nautimata, mis tähendab, et sari on elujõuline.
Tallinna Keelpillikvartett ja Martinů
Kõnealuses loos tuleb alustada 28. VI toimunud Tallinna Keelpillikvarteti kontserdist. Keelpillikvartett on kui inglise muru, mille kultiveerimine on teatavasti väga lihtne – muudkui niida ja rulli, niida ja rulli ning kolmesaja aasta…
-
Kui Birgitta festival toob sel suvel Eesti publiku ette maailma muusikateatri karakteerseid nähtusi ja Saaremaa ooperipäevad mustanahaliste endi lauldud „Porgy ja Bessi”, siis Suure-Jaani festival tuli välja meie oma ja unustuse hõlmas Villem Kapi ooperiga „Lembitu”. Kirikukontserdil aga kuulati Eugen Kapi, Uibo, Garšneki ja Mendelssohni teoseid.
Võrdluses teiste festivalidega oli ooperiõhtul uhke, kalli õhtusöögi asemel siga vardasse aetud (tasuta! tahe suutäis), tõusuga tooliridade ja VIP-kohtade asemel otsis…
-
Tundub, et teeme lausa ajalugu Britteni ooperi „Kruvipööre” Eesti esiettekandega. Meie muusikateadlased olla juba mõnda aega arutanud ooperi eestikeelse pealkirja ümbernimetamist. Ja nüüd – seoses esimese elava ettekandega kerkis see pinnale. Mina olin selle juures, kui Britten ise käis Leningradis ja Moskvas oma ooperit esitlemas. Ja peaks ütlema, et tollases muusikamaailmas ta tõesti keeras vindi üle. Selline mõju oli nii teosel kui ka esitusel!
Ning kui siin…
-
Heino Elleri „Viis pala keelpilliorkestrile” (1953), mille aluseks on helilooja eri aegadel loodud klaveripalad, kuuluvad paljude eestimaiste keelpilliorkestrite ja dirigentide repertuaari, neil on kindel koht ka publiku muusikalises mälus. Samuti on Arvo Pärdi teosega „Tabula rasa” (1977) kaasas käiv 30aastane ajalugu muljetavaldav. Seepärast on nimetatud teoste kõrgetasemeline ja põhjendatud ettekanne keskmisest suurem väljakutse.
Kontserti alustati Elleri teosega ning esituses oli harjumuspärasega võrreldes mitmeid uusi taotlusi. Avaosa „Romanss”…
-
Mitmed eesti muusikud osalesid Bergeni festivalil: 24. ja 26. V laulis Ain Anger Wagneri „Valküüri” kontsertettekandel Hundingi osas, partneriteks Päivi Nisula ja Stephen Gould, juhatas Andrew Litton. Irina Zahharenkova esines soolokavaga (Mozart, Grieg, Sibelius, Tšaikovski, Beethoven) samas Griegi saalis 31. V, kus 1. VI andis oma kontserdi riigi 90. aastapäeva puhul ka RAM, juhatas Mihhail Gerts: Eduard Tubin, Arvo Pärt, Veljo Tormis („Laulja”, „Kullervo läkitus”, „Muistse mere laulud”),…
