-
Ferenc Liszti tähtsus klaverimängu ajaloos on kaalukas. Tegemist oli oma aja väljapaistvaima pianistiga, kes rajas soolokontserdi traditsiooni ning arendas kunstilise ja kujundliku prisma kaudu märkimisväärselt edasi klaverimängu tehnilist külge. Tema klaverilooming ulatus lüürilistest miniatuuridest grandioossete transkriptsioonideni, puudutades hilisemal perioodil ka religioosset temaatikat.
Tänapäeval on üsna tavaline, et Liszti oopusi, milles nähakse küllalt tihti peamiselt virtuoosset väljakutset, vallutatakse üha varasemas nooruses, mil janu romantiliste paljunoodiliste teoste järele ning…
-
Sisaski kui helilooja tee alguseks võib nimetada aastat 1975, kui ta 14aastaselt sai valmis teose „Kassiopeia”. Kuna toas oli remont, oli klaver õue tõstetud, ja nii seal tähtede all too lugu sündiski. Kui poleks olnud remonti, vaevalt oleks Sisaskist teistsugune helilooja saanud. Igatahes on see esimene helitöö kirjutatud sõna otseses mõttes tähistaeva all.
Teost sai vestlusõhtul lisaks klaverile kuulata ka teise koosseisuga, lindi pealt Viljandi Vanamuusika Kapelli…
-
Esitan retoorilise küsimuse: kes on ja kus asub see instants meie vabariigis, kes määratleb kultuurisündmuse n-ö kõrguse? Ei ole olemas enam ei nõukaaegseid kunstinõukogusid ega esinemistariifi ühiseid kriteeriume. Viimase puhul on kuuldavasti määrav, kas oled „välismaine” või „kodumaine” esineja. Ja igat liiki projektide puhul loeb vaid asjaolu, kui nutikas on ürituse produtsent rahaka sponsori leidmisel. On ju ka see aspekt, milline kultuuriosa kellelegi meist tundub olevat…
-
Tahaks öelda, et edasine oli juba ajalugu, aga ajaloost ei olnud esialgu juttugi. New Yorgi poisid punnitasid mis hirmus, ent edu ei tahtnud tulla veel mõnd aega. Esimesed plaadid „Kiss” (1974), „Hotter Than Hell” (1974) ja „Dressed To Kill” (1975) müüsid piisavalt vähe, et plaadifirmale pankrotimõtted pähe ajada. Punnitamisest oli siiski sedavõrd kasu, et Kissi kuulsus segapäise kontsertbändina jõudis levida. Eks sai ka tuuritatud ja mitte…
-
„Viva oratorio!” on nüüd jõudnud teise kontserdini. Esimesel kontserdil juhatasid ise, nüüd olid publiku hulgas. Kuidas hindad kontserdisarja ning selle arengut?
Tegemist on huvitava algatusega. Esimesel kontserdil kõlas uudislooming, küllalt ootamatult Tõnis Mäe suurvorm. Kui sellele nüüd järgnesid Panufnik ja Gubaidulina, näitab see, et sari on avatud ja huvitav ning pakub publikule suuri võimalusi. Loomulikult erineb mõneti ka esimese ja teise kontserdi publik.
Kuidas sulle meeldis „Hingelt hingele. . . .”…
-
Huvipakkuv fakt on see, et meie teatriloo ere, laulev, koomilise andega näitleja Agu Lüüdik tõi „Savoy balli” Estonia lavalaudadele juba pool aastat pärast Berliini maailmaesietendust (16. IX 1933). Ise mängis ta loo efektseimat Mustafa rolli, kaaslasteks sellised nimed nagu Milvi Laid, Riina Reinik, Konstantin Savi ja noorukesed Ants Eskola ning Kaarel Karm. Dirigent oli Raimund Kull, kunstnik Aleksander Tuurand ja kostüümid tegi Nat Mei. Aukartustäratav meeskond, kui…
-
Kui me loeme mingit teksti, olgu siis ajalehelugu või romaani, siis saame üsna hõlpsalt oma tundeid kirjeldada. Kirjanduskriitika tegutseb samas ruumis, sõnade ja lausete ruumis, nagu kirjanduski. Isegi kunstiga saab lõppude lõpuks ikkagi hakkama. Sest üldjuhul opereerib kunst samade mõistetega, millega oleme iga päev, elu läbi harjunud. Ponnistab, mis ta ponnistab, kuid meie mõttesüsteemist ei välju ta kuigi kaugele.
Teaduslik muusika
Muusika aga on hoopis midagi muud. Muusika…
-
Äsja peeti Estonia kontserdisaalis juba kuuendat korda rahvusvaheline pianistide festival „Klaver’08”. Seesugune ühele instrumendile suunatud muusikasündmus leidis esmakordselt aset kümme aastat tagasi. Lauri Väinmaa korraldatud festivali raames anti kokku üksteist kontserti, millest mõned kordusid ka väljaspool Tallinna. Esinejaid oli Inglismaalt, USAst, Venemaalt, Prantsusmaalt, Argentinast ja mõistagi Eestist.
Maruline avang
Harvad on kontserdid, kus solist esitab õhtu jooksul orkestriga mitu teost. Selliseks osutus festivali avakontsert, kus Argentina päritolu pianist…
-
Esimene asi, mis enne kõnealuse muusikaõhtu algust kava vaadates silma torkas, oli programmi mitmekesisus nii ajalises (renessansist tänapäevani) kui kultuurikonteksti mõttes (pean silmas näiteks vene õigeusu traditsiooni ja Gustav Ernesaksa laulude kõrvutamist). Niisugune erisuguse kultuuritaustaga lugude ühte ettekandelisse tervikusse sulandamine pole just lihtne ülesanne ei dirigendile ega koorilauljatele, ent kindlasti nauditav kuulajale, kui ta niisugusele kontserdile peaks sattuma. Kui satub, sest tolle kontserdi kohta ei näinud…
-
Ja nagu ideede generaatori puhul ideaalvariandiks – lõpuks jooksevad ideed ise tema juurde. Nii on ka Mail Sildosega. Ta on loonud mõisate barokk-kontsertide fenomeni. Kontserdi „Vivaldi, Casanova ja Veneetsia” mõte tuli aga eelmisel hooajal veel Eesti Kontserdi produtsendina töötanud Raivo Tarumilt ning hämmastavalt põhjaliku materjali Casanova elust pakkus välja ei keegi muu kui Raivo Järvi ise. Tekstist niipalju, et see on justkui uurimus: ei põhine ainult…
