-
Esimesse lubati osalema kuni 15aastased mängijaid. Selline piirang stimuleerib orkestrijuhte kaasama võistlusse nooremaid osalejaid. Teine grupp koosnes muusikakoolide ja gümnaasiumide orkestritest, kolmanda moodustasid regionaalorkestrid ja keskeri muusikakoolide puhkpilliorkestrid. Žürii koosnes ainult välismaa ekspertidest: Vygantas Rekašius (Palanga Linnaorkestri dirigent Leedust), Mārtiņš Jaugietis (Jurjānsinimelise Läti Interpreetide Liidu president) ja Elias Seppälä (Soome Kaitsejõudude Puhkpilliorkestri peadirigent). Orkestrid esitasid kava oma valikul, kuid II ja II grupis oli kohustuslik esitada…
-
Viimaste tegemistest olid lähiaja eredamad märgid ühel sünnipäevakontsert ja teisel Tõnis Mäe juubeliturnee ning plaat „Kiik ja kirik”. Piirivalveorkestri märtsikuisel tasuta sünnipäevakontserdil, solistideks metsasarvemängijad ning Estonia teatri lauljad, prevaleeris itaalia kava. Politseiorkestri mõte teha kava Tõnis Mäega sattus heasse aega (võeti juubeliturnee kontsertideks) ja andis mitmeid toredaid lauluseadeid (loojateks Aints, Kõrvits, Mälgand, Aimla, Krigul, Kaasik). Politseiorkester koos oma ansamblitega on ka väikese kontserdiagentuuri müügiartikliks, pakkudes tantsu-…
-
Stagnalõpus olid levimuusikal tugevad tugistruktuurid Tartu muusikapäevade nimelise kõrgkunstilise eksperimentaalse taimelava ja filharmoonia hingekirjas bändide näol (kellest suur osa küll nimetatud asutusele ise liidu turult raha sisse tõi). Igal aastal hinnati festivalidel ja avalikes ankeetides kõrgprofessionaalselt instrumentaalset meisterlikkust, suutlikkust teha kunstiliselt kõrgtasemel terviklikku lava-show’d jne. Viimased 20 aastat on instrumentaalset meisterlikkust hindavale popmuusikule Eestis aga väga vähe väljundit olnud. Isegi Riho Sibula sugune suurkuju ei leia…
-
Seminarid asjaajamisest ja asjast
Sellest, et popmuusikat kui firmamärki oleks siiski vaja riiklikul tasandil toetada – eriti väikese riigi puhul – on aru saanud näiteks Islandi valitsus, kes koos erasektoriga moodustas 2006. aastal Islandi Muusikaekspordi. Analoogilised moodustised on olemas ka Taanis, Soomes, Norras ja Rootsis. Oma nägemust jagas brändikujundusele keskenduval seminaril ühes teiste osalistega tolle asutuse juht Anna Hildur Hildibrandsdóttir. Räägiti sellest, et peamiselt toetatakse ikkagi…
-
Tuletaksin meelde eelkõige sarjas osalevad eesti muusikud: Silver Ainomäe (Soome), Arvo Haasma (Hiiumaa), Maano Männi (Soome), Arvo Leibur (Holland), Elar Kuiv, Teet Järvi ja Marius Järvi (kõik Soome). Väliskuulsused on Henning Kraggerud (Norra), Midori Gotō (Jaapan/USA), Minguet-kvartett ja Vogleri kvartett Saksamaalt. Lisaks kõigele said muusikasõbrad näha-kuulda vähemalt nelja haruldast itaalia meistri keelpilli: kaht Bartolomeo Giuseppe Guarneri del Gesu (1698–1744) viiulit (Kraggerud, Midori), Andrea Guarneri (1626–98) tšellot…
-
Tõepoolest, klavessiinimängija tööpõld improvisatsiooni ja fantaasia rakendamiseks on ääretult lai, seda eeskätt erinevate instrumentaalansamblite ja orkestrite koosseisus musitseerides. XVII sajandi prelüüdid ja tokaatad, nii liturgia osana kui ka muus kontekstis, olid traditsiooniliselt avalood. Need sündisid fantaseerimisest, s.t pilli taga improviseerimisest, mille käigus sai kohaneda ümbrusega, kuulajaskonnaga, akustikaga. Muu hulgas kuulati ka seda, kas pill on hääles, ning käidi läbi mitmesugused akordid ja harmooniakäänud. Ajapikku tekkis pilli…
-
Seotus Hamburgiga avaldus samuti solist Kalev Kuljuse puhul, kes töötab seal praegu eluaegse lepinguga soolo-oboistina Põhja-Saksamaa raadio sümfooniaorkestris. Seekordse kava seostatust võib vaadata aga veel teise ja kolmandagi nurga alt. Ühelt poolt oli tegemist sünnipäevakontserdiga, sest lisaks Mendelssohni 200. sünniaastapäevale tähistati kontserdiga veel Telemanni (14. III 1681) ja C. P. E. Bachi (8. III 1714) sünniaastapäeva. Viimane ja ehk olulisimgi on see, et peale tegutsemise Hamburgis…
-
Tõeliselt head klaverid võib Eestis sõrmedel kokku lugeda ja seepärast tuleb iga väärt uustulnuka üle südamest rõõmustada ja loota, et pikapeale paraneb ka Eesti pillipargi üldine nägu nii kontserdisaalides kui ka muusikakoolides. Tegelikult on heade pillide puudus tõsine probleem. Rääkimata sellest, et korralike plaadistuste jaoks on tarvis laitmatut (ja ka laitmatult hooldatud) pilli ning et kontserdielamust rikub klaveri ebaühtlane, tuhm või kalk kõla, ka harjutamisel on…
-
Mõjuvad momendid
Kõigepealt draamaetenduse rusuv ning ängistav, arusaamatu halvaendelisuse atmosfäär. Kõik näitlejad olid tugevad, enim pani end jälgima Leila Säälik. Lugu räägib ajast, kui mehi kahekümne viieks aastaks sõjaväkke võeti. Kuidas kena Riina mõisa oma mehe Kuigu-Siimu eest paluma läheb, et parunihärra vabastava kirja kirjutaks, aga paraku tuleb välja, et parun saadab just nimme talle meeldima hakanud nooriku mehe nekrutiks. Meheema näib seda aimavat, hinges aimab kirja…
-
Kuidas tekkis side Kokkola Ooperi ja Anu Komsiga?
Anu Komsi istus Estonia kontserdisaalis, kui laulsin Andres Mustoneni käe all solistina. Tuli pärast lava taha ja ütles, et otsib sobivat tenorit „Lulu” Alwa ossa. Ma polnud Alban Bergi ooperit kunagi näinud ega kuulnud, aga võtsin pakkumise vastu. Jaanuaris oli esimene proov, veebruaris juba mitmel nädalal seade- ja orkestriga proovid. Töö läks aina põnevamaks.
Kas Viini uusklassiku keerukas lavatükk…
