-
Ütleme näiteks, et see mõte kõlab hästi. Kuid ei kõla ju, kui loeme kirjapandud mõtet silmadega. Ent ütleme, et kõlab. Nõnda siis küll näeme, aga kujutleme, et kuuleme? Võib-olla tuleb see inimkultuuri ajaloost: kõneldut näha on meil olnud ikka väga palju vähem aega kui kõneldut kuulda. Kirjutama hakkas inimene miljon aastat hiljem kui kõnelema. Ja muusika oli veel varem olemas, ehkki inimest polnud kohalgi, et heliküllusest…
-
Oma kontserte kirjutades ei mahtunud Beethoven Haydni (kelle juures ta õppis) ega Mozarti (kellelt ta õppis) saabastesse. Prantsusmaal elanud itaalia viiuldaja J. B.Viotti vormilisi ja struktuurseid võtteid kasutades loob ta peaaegu poole võrra monumentaalsemad teosed koos adekvaatse sisuga. Beethoveni Viiulikontsert on klaverikontsertide kõrval erandlik: nimelt puudub siin selge kontrastiprintsiip I osa pea- ja kõrvalteema vahel. Seejuures on Beethoven teemadevaheliste rohkete kolmkõlade ja nendel põhinevate figuratsioonide kaudu…
-
Just vahel! On erinevaid esinejatüüpe: nii neid, kes esinevad alati ülivõrdes, kui neid, kes täna mängivad keskpäraselt, homme aga hiilgavalt. See kõik pole mingi uudis, teame seda juba ammugi. Midagi eelöeldust seostub mingil määral Tanel Joametsaga. Tema näol on meil tegemist pianistiga, kes on andnud soolokontserte mitmel pool maailmas (Soomes, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas jm), võitnud aastal 2000 laureaaditiitli rahvusvahelisel A. Skrjabini konkursil Moskvas ja reisinud…
-
Kontserdi avas Ines Maidre oma praeguse kodumaa Norra helilooja Bjarne Sløgedali (1927) orelipalade kimbuga „Variasjoner over den norske folketone (variatsioonid norra rahvalaulule) „Å hvor salig det skal blive””. Rahvalauluseaded olid rüütatud kargete ja omapäraste värvidega, alles lõpetavas „Rõõmulaulus” ilmus oreli traditsiooniline kuninglik tutti. Ines Maidre meisterlik ja tundlik pillikäsitlus pani juba algusest kuulama – orel laulab tema käes vabalt ja sundimatult. Saksofonihääle, algatuseks sopransaksofoniga, juhatas Virgo…
-
Ofelia Tuisk oli eluajal eesti muusikaelus omamoodi autsaider, sest oli õppinud Moskva muusikakeskkoolis ja lõpetanud suurlinnas ka konservatooriumi. Muusikateaduse erialale oli teda juhatanud Johannes Semper ja nagu enese suhtes nõudlik Tuisk räägib Helve Võsamäele portreesaates (ER , 1979), oli ta 24aastaselt Moskvas muusikakooli minnes palunud end hoolega kontrollida, kas tema võimed ikka kannavad välja vajaliku taseme. Mõni aasta hiljem astus ta üldkonkursiga Moskva konservatooriumi ja õppis…
-
Varasemad konkursid
1985 – 15 osavõtjat: I Jüri Rent,
II Arvo Volmer ja III Andres Heinapuu
1990 – 21 osavõtjat: I Hirvo Surva,
II Tarmo Vaask ja III Olari Elts
1995 – 21 osavõtjat: I Olari Elts,
II Mati Turi ja III Mihkel Kütson
2004 – 12 osavõtjat: I Risto Joost,
II Mihhail Gerts ja III Lilyan Kaiv
*
Üleriigilised noorte koorijuhtide võistlused on Eestis pikaajaline traditsioon ja nüüdseks kuulub auhinnatute hulka mitmeid tunnustatud Eesti dirigente.…
-
On olemas traditsioonist õppinud leelotajad ja lõõtsamehed, aga ka nooremapoolsed nii Viljandi kultuuriakadeemias kui mujalgi pärimusmuusikaga tutvust teinud pärimusmuusikud ja lauljad. Kõlab seadmata ja seatud pärimusmuusika, nn Cyrillus Kreegi arranžeeritud rahvakoraalid koorile ja Ro:toro kõlama pandud kooslus torupillide, saksofoni ja löökriistadega. Nagu on mitmekülgne pärimusmuusika kõlapilt, nii on veel mitu leeri järgijaid ja tegijaid, kes kõik pingutavad selleks, et mõista pärimusmuusika olemust, tähendust ja funktsiooni. Üks…
-
Suured külapillimeeste ja laulikute kontserdid said tollal teoks ka Estonia laval. Siiski, kui Pulst esimest korda sellise eeskava välja käis, ei tahtnud kunstiline nõukogu madalat ja moest maas muusikat esialgu Estonia kontserdisaali lasta, aga pärast paaripäevast reklaamimist oli juba kolmveerand piletitest müüdud ja lõpuks anti samal päeval ka korduskontsert. Samuti olid väga populaarsed muusikamuuseumi ringreisid igale poole üle Eesti, eriliseks publikumagnetiks Torupilli Juss ehk Juhan Maaker…
-
Teoses „Mina olen tõeline viinapuu . . . .” kõlasid kirkalt kõik suured intervallid häälte vahel ning „Pühim Jumalaema . . . .” lummas juudi folkloori sugemete harmooniliste mängudega. Sümpaatne oli kuulata, kuivõrd iseseisev oli iga häälerühm ja samas liitis kõiki äärmiselt ühtne tämbraalsus. Eric Zeisl on meil laiale kuulajale ilmselgelt võõras nimi. Austriast pärit juudi helilooja, kes pages II maailmasõja ajal Ameerikasse ja lausa Hollywoodi, kus loominguks kujunes filmimuusika ja laulud,…
-
Teatavasti tekitas Prokofjevi tormakas ja uudse helikeelega väljenduslaad omal ajal suurt segadust kuulajates ning tõsist hämmingut ja pahameelt kriitikutes. Prokofjevi enese ette kantud kontserdi järel avaldati autorile nördinud halvakspanu ja mittemõistmist. Veelgi hullem kriitika järgnes esinemisele New Yorgis, mil ajaleht New York Times nimetas seda muusikat kriiskavaks, ägisevaks, undavaks, vihaseks ja hammustavaks. Nüüd, ligi sajand noist sündmustest hiljem, kui ajamerre on palju vett voolanud, tundub meile…
