
Funk on kujunenud katusterminiks peaaegu kõigele, milles on groove’i, veidi džässi ja souli, ning transformeerunud higistest 1960ndatest pärit alusepanijatest, valgeks pestud ja klantsitud peomuusikaks.

16. märtsi õhtul kuuldud eripalgelise kava põhjal ei jää muud üle kui nentida, et Vanemuise sümfooniaorkestril Risto Joosti juhatusel on kõik hea orkestri väärtused kindlasti olemas.

Ühe XX sajandi suurema vokaalsümfoonilise teose mõte on hoiatada järgmisi põlvkondi mõttetu verevalamise eest.

Huumor on võimas relv. Mille muuga annab seletada, et naine laulab menopausist ja lähisuhtevägivallast, tögab soostereotüüpe ja ilustandardeid – ja keegi ei vihastagi.

Ajad ei ole muutunud ja just loodud ajatelg Johannes Brahmsist Sven Grünbergini mõjuski ERSO esituses magnetiseerivalt.

Kui konkurss novembris välja kuulutati, leidis see dirigentide ja heliloojate vestlustes suure kõlapinna ning tekitas elevust.

Sten Lassmanni plaadisari on viimase paarikümne aasta üks huvitavamaid muusikalisi ettevõtmisi ja klaveriõhtu EMTA suures saalis lõppakordina igati selle vääriline.

Muusikalise subkultuuri tähenduses on eesti punk liigagi kauaks takerdunud juba ENSV ajal paika loksunud alaväärsuse ja ambitsioonituse mõtteraamidesse.
Kuidas reageeriksime, kui hommikuses ajalehes seisaks uudis, et varastatud on Beethoveni viies sümfoonia?

Tore oleks kuulata seda materjali ka puhastatud kujul plaadisalvestusena – igal juhul võiks see muusika avada horisonte ka laiemal kuulajaskonnal, kes kõnealusest kontserdist osa ei saanud.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.