-
Tanel Joametsa, kelle täispikka klaveriõhtut sai kuulata Estonia kontserdisaalis, on suures saalis parem kuulata kui mõnes kammersaalis (nt Kadrioru lossis aasta tagasi). Joametsal on haaret, tal on küllalt lai dünaamiline skaala, hea tervikutunne, muusika voolab loomulikult ja on ka ilusat kergust. Joamets tajub kujundeid, tal on, mida ütelda. Kui arvestada selle kava mitmekesisust ja Joametsa sellel hooajal välja kuulutatud mitut erinevat kava (ka pikka kontserditurneed Venemaa…
-
Kahest CDst koosnev komplekt sisaldab kaalukama osa Rahmaninovi sooloklaveriteostest. Esimeselt leiame kõik etüüdpildid: op. 33, op. 39 ja kaks postuumset, teiselt CD-lt 2 muusikalist momenti op. 16, valiku prelüüde (op. 3, op. 23, op. 32) ja 2. sonaadi op. 36. Kolossaalse mõõtme annab Rumesseni plaadile kõikide etüüdpiltide teostamine (võib-olla oleks sellega võrreldav saavutus Chopini etüüdide op. 10 ja op. 25 plaadistus).
Presentatsiooni järel alustasin etüüdpiltide kuulamist ja…
-
Sisaskilt tuli esimesena ettekandele neli osa tsüklist „Kaksteist laulu Püha Neitsi Maria auks” op. 41 (1992, tekst katoliku palveraamatust) Riho Leppoja dirigeerimisel. Neist laulu „Oh halastuse Emake” esitusel täiendas koorifaktuur rütmi-impulsi kandjana sopran Maria Leppoja pikkade legato-kaartega niiviisi, et tekkis justnagu kaks erinevat kõlatasandit. Stiilitasandeidki on selles tsüklis mitmeid: näiteks ¾ taktimõõdus „Auväärne Haldaja, taevalik õis” võib intonatsiooniliselt meenutada mõnd XIX sajandi vaimulikku rahvaviisi, samas kui…
-
Kui Reimann Viini ooperitellimuse 2006. aastal vastu võttis, siis algul kaheldes, oli ta ju just saanud seitsmekümneseks ning ooperi kirjutamiseks vajalik jõupingutus näis liiga suur. Loomisperiood oligi väga intensiivne, 2006. aasta detsembrist 2009. aasta augustini peamiselt Lanzarotes, eemal suurlinna melust, oli ta ülimalt keskendunud libreto ja muusika kirjutamisele, mida katkestasid ainult kohtumised lavastajaga (Marco Arturo Marelli, temalt ka lava- ja valguskujundus) ja dirigendiga (Michael Boder). Õnnelik…
-
IV Rostropovitši festivali (12. – 19. XII) avas Aserbaidžaani Noorte SO. Tippsündmusteks on Iisraeli FO kaks kontserti Zubin Mehta juhatusel Häidar Älijevi palees ja Moskva Solistide esinemine Juri Bašmetiga. Lisaks Bašmetile on Bakuus solistidena pianistid Rudolf Buchbinder ja Eliso Virsaladze, viiuldajad Pinchas Zukerman ja Alena Bajeva, tšellist Natalia Gutman, Maksim Vengerov dirigendina. Pidustust korraldavad Häidar Älijevi ja Mstislav Rostropovitši fondid ning riigi kultuuri- ja turismiministeerium.
London Symphony…
-
Pärdi täiuslik pühendusteos arhitekti elutööle annab kõlaviiteid Eiffeli kasutatud materjalile: keelpillide pikad poognatõmbed meenutavad raua hõõrdumist ja löökpillide tämbrid viitavad raua tagumisele. Keelpillide pizzicato’de-küllane partituur suudab edasi kanda ka torni õhulist arhitektuuri. Pärdi teose valsirütm toob meelde Raveli kuulsaima orkestriteose „Valss” ning selle komponeerimisaja tollases Euroopas. Sümbolit kolm, kui mõelda Pärdi tintinnabuli-tehnika ja ka valsi taktimõõdu kolmese jaotumise peale, kohtame Eiffeli inseneritöödes, kus konstruktsioonid toetuvad avatud…
-
Kõigepealt esitatavad lood ise. Juba sõna „filmimuusika” peaks eeldama, et vastaval kontserdil kõlavad igihaljad hitid niisugustelt tuntud tegijatelt nagu Francis Lai (film „Mees ja naine”), Michel Legrand („Cherbourg’i vihmavarjud”), Nino Rota („Ristiisa”) ja/või mitmetelt teistelt filmimuusika kuulsustelt. Paraku selle kaliibri klassikuid kavas polnud. Selle asemel võis õhtu esimeses pooles kuulda jaapanlase Shigeru Umebayashi (nt Hongkongi filmid) võrdlemisi monotoonseid helindeid. Esimese kontserdipoole päästsid lausigavusest kaks heliloojat: Alberto…
-
Esimesel kontserdil musitseerisid metsosopran Helen Lokuta, tšellist Marius Järvi ja organist Ulla Krigul. Lokuta kavavalik oli kolmest kontserdist kõige nõudlikum ja eeldas enim tehnilist meisterlikkust. Lokutast on kujunenud väga kauni ja ühtlase tämbriga, suurepärane metsosopran, kelle tehniline üleolek esitatavates teostes oli tõeliselt nauditav. Eriti kaunilt kõlasid metsosoprani esituses Antonin Dvořáki „Laulud piiblitekstidele”, kus tema soojatämbriline hääl täitis ühtlase tooniga kogu ruumi. Ulla Kriguli värvikas tämbrivalik orelil…
-
Juba üksnes selline uskumatu ettevõtmine ja elluviimine tasemel, mis jääb ilmselt maailma esituskunsti ajalukku, näitab, et Schiff tabab Bachi muusikas midagi sügavalt olemuslikku, mis iseenesest kannab. Tänapäeva termineid kasutades võiks öelda, et tema mängus on tuntav „püsiühendus” Bachi muusika allikatega. Aga sellele on eelnenud aastakümnetepikkune süvenemine. Schiffi varasemad epohhiloovad Bachi salvestused pärinevad 1980. aastatest. Need olid pärast Glenn Gouldi täiesti uus sõna Bachi mängus klaveril. Ja…
-
Kui kohtusin mõni aasta tagasi Bremenis Paavo Järviga, siis rääkis ta mulle, et „isa oleks jõudnud veelgi kaugemale, kui poleks elanud nõukogude diktatuuris, kus kultuuriametnikud, eesotsas „punase tsaarinna” Jekaterina Furtsevaga takistasid absurdsete otsuste, käskude ja keeldudega muusikute arengut”. Tõepoolest, kui jälgida Neeme Järvi karjääri läänes, siis on eestlane „vabas maailmas” kasvanud gigandiks. Maestro oskab oma juhtimisstiili abil kiskuda muusikasõpru kaasa oma maailma, helide maailma. Ja selle…
