-
Meeleolu kandis klassitsismiajastu suurmeistri Joseph Haydni särav muusika. Kui kava esimese teose, oboekontserdi C-duur autorsus on enamiku asjatundjate arvates kaheldav, siis üpris keerulise oboepartii esitus Eesti ühe parema oboesolisti Riivo Kallasmaa esituses ei jätnud mingit kahtlust: see oli virtuoosne, särav ja tundlik. Orkestri puhul mõjus kogu õhtu jooksul väga sümpaatsena kõlaline tasakaal – tõenäoliselt sagedase Jaani kirikus esinemise vili. Olulise panuse sellesse tasakaalu andis vaskpillide paigutamine…
-
Kontserdi II osas (Andante con moto) seevastu oodanuks suuremat „vaenulikkust” klaveri ja orkestri vahel. Štšura oli siin väga veenev: hästi kõlas kogu see kurb ja lootusetu allaheitlikkus kuni ahastava appikarjeni lõpu eel. Orkester aga polnud piisavalt terav (keelpillide lohakalt lõtv punkteeritud rütm terve osa vältel), iseloomus ja kõlas puudus tahteliselt julm eitus kõige selle suhtes, mida väljendas klaver. Konflikt ei pääsenud mõjule. Õnnestunud oli kontserdi III…
-
Iseenesest on muidugi intrigeeriv, kuidas ambient-helidega tavapäraselt seonduv „spirituaalsus” kohtub tarbesfääri triviaalsusega, ent kõnealuse kontserdi puhul ei puutunud see asjasse, kuivõrd juhusele seal sõnaõigust eriti ei antud. Peaaegu ainukesed ettenägematud asjaolud olid suhteliselt vali staatiline särin kogu kontserdi vältel, ühe kõlari korduv ragisemine laulja tundeküllaste paisutuste korral ning kellegi kordama jäänud loop või sämpling, mis hüppas omamoodi kinnitusena esile ikka seal, kus pidanuks kumisema vaikus ise.
Jättes…
-
Igatahes küündis Schumanni oratooriumi ettekanne vaid teises kontserdipooles pisut üle keskpärase taseme. See ei tähenda, et helgemaid muusikalisi hetki poleks olnud. Aga võib-olla on (Schumanni kohta) keskpärane hoopis „Paradiis ja Peri” ise? Raske on nõustuda kavalehelt loetud helilooja abikaasa Clara Schumanni väitega, et „see on parim teos, mis ta on kunagi kirjutanud”. Loomulikult ei hakka me siinkohal Schumanni loomingut kriitiliselt arvustama, kuid mõni tutvustav tähelepanek sellegipoolest.
Schumanni…
-
Juhtunu taga on noor, võimekas ja laia haardega eesti dirigent Risto Joost, kes töötab oma muude kohustuste kõrval alates 2009. aastast rahvusooperi dirigendi ja peakoormeistrina. Asjakohases intervjuus saatele „Helikaja” (27. XI Klassikaraadios) rõhutas Joost vajadust kasutada ka ooperikoori instrumendina: „Koorile on oluline tulla orkestri taustal laulmise kontekstist välja ja näidata rahvale oma tõelist mina kui iseseisev instrument”. Tähtis on, et ooperikoor areneks ja selleks on a…
-
Kodus on „Eliitkontserte” kuuldud mitmes saalis ja linnaski, kuid aastaid on EIL võidelnud eesti interpreetide õiguste eest pääseda Estonia kontserdisaali. Ja lõpuks ongi mõned neist sinna pääsenud: esimesena Ralf Taal oma Chopini kavaga ja nüüd Peep Lassmann Brahmsi kammermuusikaga, kaasas keelpillikvartett koosseisus Mikk Murdvee, Mari-Katrina Suss, Anne Ilves ja Henry-David Varema. Statistika ütleb nüüd, et Estonia kontserdisaalis on ses sarjas esinenud neli keelpillimängijat ja kaks pianisti, tegelikult…
-
Võrreldes tolle 1989. aasta festivaliga, mis andis hoogu ja inspiratsiooni „Jazzkaare” tekkeks ja kus leidus häid muusikuid mitmest maailma nurgast, oli seekordne jazzipidu ameeriklaste pärusmaa: ei ühtegi gruusia ansamblit ega Euroopa jazziriikide esinejaid, kui just inglise tõmmu funky-artist Omar välja arvata. Küll olid kohal jazzidiivad Dianne Reeves ja Rachelle Ferrell ja legendaarne pianist McCoy Tyner, kui nimetada vaid peaesinejaid. Ja nagu meil „Jõulujazzil”, oli sealgi kavas…
-
Tallinn Jazz Weekend 2011
Koostöös kultuuripealinna sihtasusega avaneb Eesti Jazzliidul unikaalne võimalus võõrustada järgmise aasta 22. – 25. septembrini European Jazz Networki (EJN) aastakonverentsi, mis toob Tallinnasse üle saja jazzmuusika organisaatori ja ajakirjaniku nii Euroopast kui mujalt maailmast. Lõviosa organisatsiooni liikmetest on festivalid, mille korraldajad konverentsil infot vahetavad ja jazzituru arengusuundi lahkavad. Samuti on kohal tähtsamate ajakirjade esindajad, kes soovivad lisaks konverentsi kajastamisele tutvuda ka kohaliku…
-
Oh, kui tuntud ja alati aktuaalne on Valter Ojakääru 1970ndatest hitt-raamatu „Popmuusikast” avalause, mis autorile omase muigega ütleb, et kerges muusikas peavad kõik ennast asjatundjaks. See muusika on oma paljususes justkui kõikjal, igaühel on oma lemmikud ja keeruline on leida inimest, kellel puudub selles küsimuses arvamus. Kuid kollektiivne teadmus hajub selles küsimuses ilma tegeliku fookuseta, legendide ja müütide jõud põhineb paljuski vaid emotsionaalsel kujutluspildil ning suurem…
-
Heljo Sepa topelt-CD esitlus 16. XI EMTA s. Helirežissöörid Mati Brauer, Aili Jõeleht ja Enn Tomson, teostus Marika Scheer, buklet Tiia Järg, produtsent Katrin Puur.
Heljo Sepa topeltplaati esitleti muusikaakadeemias arvuka sõpruskonna ees. Tiia Järg juhtis vägesid naerusui, muhedalt ja huumorilinnukesega peas (sic!). Heljo jutustas oma lapsepõlve seiklustest ja muidugi õpingutest Anna ja Heino Elleri lahkes kodus.
H. Elleri Tartus 27. aprillil 1937. aastal kirjutatud kirjast E.…
