
Sel õhtul said särada eeskätt heliloojate selged ja hästi vormitud kunstilised ideed, kus nii instrumentalistid kui ka nende pillide võimalused on muusika teenistuses.
Tõik, et muusikaline kontegelikkus – muusikakultuur üleüldse – võrsub nii muusikalisest kui ka mittemuusikalisest, võib esiti paista iseenesestmõistetav.

Syntax Ensemble’i ja Tallinna Uue Muusika Ansambli ühiskontsert meenutas sportlikku sõpruskohtumist, kus tehti justkui üksteisele viisakusest vastastikku kummardusi.

Pärnu Linnaorkestril on olnud erisuguseid aegu, aga kindlasti oli see kontsert kuulduist parim ja Andres Kaljuste orkestri ees üks parematest külalistest.

Tänu Nordtradile saavad õppejõud, kes on ühtlasi tegevmuusikud ja rahvamuusika valdkonnas hinnatud arvamusliidrid, omavahel arutada pärimusmuusikaga seotud muresid ja rõõme ning selle tulevikku.
Huvitaval kombel pakkus aprill mitmeid sissevaateid klavessiinimängijate tegemistesse, sealhulgas klavessiinifestivalil, aga mitte ainult.

Festivalil kõlanud muusika on nüüdseks justkui kõikjal ja eikusagil: mitme helilooja püüd väljuda lineaarsest ajast ja painutada aegruumi väljendus nii metapoeetilisel kui ka vahetult kogetaval tasandil.

ERSO tõi esiettekandele Rasmus Puuri sümfoonia, võõrustas solistina nelja metsasarvemängijat ning tutvustas uut kontsertmeistrit.

Ekslik pealkiri „Öised migrandid“ kirjeldab tabavalt ka väljaspool linnuriiki toimuvat. On ju teisigi migrante, kes liiguvad öösiti tähtede, majakate või jumal teab mille abil parema elu poole.

Nõnda „Jazzkaar“ igal aastal targalt toimetabki: ka muusikasõprade laiem ring on aru saanud, et festivali kaubamärk on kaljukindel ja selle soovitusi tasub kuulda võtta.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.