-
Suurgildi saalis tuleb pianistil arvestada asjaoluga, et igale klaverist valla päästetud helile tekib ümber otsekui kõlaline halo, mis hakkab ruumis elama oma elu ja segunema teiste omataolistega. Sellise kõla üle valitsemine ja oma soovide järgi vormimine nõuab esinejalt palju, alates oskuslikust kavavalikust kuni õigesti valitud tempode ja väga tundliku pedaalikasutuseni. Kirke Karja tõi kuulajateni Beethoveni sonaadi op. 110 nr 31 ja Ligeti etüüdi „Varssavi sügis”.…
-
Küll aga ei saa viimast öelda Mozarti ühe võluvama klaverikontserdi B-duur KV595 (1791) orkestri sissejuhatava osa kohta, mis oli rütmiliselt ja kõlaliselt organiseerimata.
Õnneks suutis Kalle Randalu oma sisseastumisega seda kahtlast atmosfääri paremuse suunas mõjutada, saavutades selle kontserdi õilsale muusikale väärilise hoiaku. Randalu mängis kuulaja kõrvadesse oma rikkaliku elukogemuse ja jäägitu Mozarti-armastuse. Me ei pidanud kuulama juba äraöeldud mõtteid, vaid sukeldusime koos solistiga intiimsesse mitmekoelisesse sisemaailma, kaotamata…
-
Händel on kujundanud „Sauli” orkestratsiooni fantaasiarikkalt, lisaks tavapärasele koosseisule leiab sealt näiteks kolm trombooni, trompetid, kellad, harfi ja oreli. Seda enam paneb imestama, kui harjumatult läbipaistvalt ja peenelt kõlas ERSO : suur koosseis ei kõlanud sugugi mitte „sümfooniliselt”, vaid iga liin oli rafineeritult läbi töötatud. Lisapille on Händel kasutanud saavutamaks vaheldusrikast koloriiti instrumentaallõikudes, ent osaliselt lähtub nende kasutamine otseselt süžeest. Nii on näiteks Taavet piibli järgi…
-
Teine korraldusega seotud üldine tähelepanek puudutab ruumide valikut. Von Krahli pind sai peagi puupüsti delegaate ja publikut täis, kusjuures liikumine ülemise korruse saali ning baari vahet toimus imetlusväärse täpsusega iga poole tunni tagant. Esinemistingimused neis ruumides erinesid aga mõistagi kardinaalselt. Kui black box’is oli jazzisõprade tähelepanu suunatud ainuüksi muusikale ning laval toimuvale, helipilt väga konkreetne ja kerge hoomata, siis baaris võttis maad üldine melu ja…
-
Intensiivses tempos kulgenud showcase’id on aidanud varemgi Eesti jazzil murda piiridest väljapoole. Heaks näiteks ja eeskujuks on ansambel UM A, keda lähiminevikus juhtus Tallinn Music Week’il kuulama Londoni jazzifestivali korraldaja John Cumming ning ei möödunudki palju aega, kui UM A leidis end juba Suurbritannia ning kogu Euroopa ühe mainekama festivali esinejate nimistust. Seda laadi showcase’idest osa võtvatele bändidele pakub muidugi parajalt peamurdmist, kuidas napi 25 minuti…
-
„Otello” kavalehelt saab lugeda Nekrošiuse kreedot: „Ma ei suuda mõista tänast ooperilavastuste maailma. Seal on kõik purustatud ja hävitatud. Ooper on kaotanud oma pühalikkuse. Kellelgi pole õigust kasutada vägivalda traditsioonide kallal, sest traditsioonilisel ooperil on suur sarm. Muidugi, me elame praegu teistsuguses maailmas, seega peame eemaldama tolmu, maha pühkima ämblikuvõrgud – kõike seda tuleb teha suure hoolega.” Ja teinegi tsitaat: „Iga ooperilavastaja tähtsaim ülesanne on…
-
Vaheajata, hästi kompaktselt kokku pandud programm algas Tüüri „Symbiosis’ega” (1996) viiulile (Harry Traksmann) ja kontrabassile (Mati Lukk), lisaks video (Margit Greinöcker, Austria). Sümbiootiline oli teos tõepoolest ja koguni mitmes mõttes: kõigepealt kõlalise staatika ja ülimalt intensiivse liikumise vastandumisest käivituv ansambliline sümbioos, millele lisandus viiuli ja kontrabassi erinevate registrite kooskõlast tekkiv äärmusi ühte sulatav amalgaam.
Samas hakkas selle „muusikasulami” tämbraalne raskuspunkt tasapisi üha enam nihkuma viiuli kõrgetesse kõlasfääridesse,…
-
Hetk ei peatu. Rahvusvahelisel muusikapäeval saabub juba kümnendat aastat järjest see oodatud tund, mil Eesti Muusikanõukogu tunnustab muusikuid, kelle tegevus on kaasa aidanud muusikavaldkonna arengule. Neljas kord jaotati preemiaid koos kultuurkapitali helikunsti sihtkapitaliga. Esimese kolm ja teise üheksa esiletõstetut on seega nädalapäevad teada. Kaks heliloojat – üks noor ja teine mitte veel vana, kolm pianisti – kaks süva- ja üks jazzmuusika teenistuses – ja nendega üht…
-
Zad Moultaka „La Passion selon Marie”. Süüria helilooja mono-ooper Kristuse emast festivalil Ambronay’ kloostris 23. IX (esit kammerkoor Les éléments, barokkansambel Concerto Soave, dir Joël Suhubiette); ainsat osalist laulis kuulsate barokkdirigentide partner argentiinlanna Maria Cristina Kiehr.
Philippe Manoury „La Nuit de Gutenberg” 24. IX Strasbourg’is Opéra National du Rhin’i tellimusena festivalil „Musica” (libr Jean-Pierre Milovanoff, lav Yoshi Oida, dir Daniel Klajner). Lavalugu trükikunsti algusaja ja interneti…
-
Valitsevat õhkkonda annavad ehk kõige paremini edasi filharmoonia kunstilise juhi ja õhtuse kammerorkestri dirigendi Eri Klasi sõnad: „Ma olen õnnelik, väga õnnelik, kõik see siin – ja muusika jaoks. Nagu oleksin saanud elutöö preemia”. Tallinna Kammerorkestri kontsert anti Valges saalis, kavas Erkki-Sven Tüüri „Illusioon”, Griegi „Süit Holbergi aegadest” ja Mozarti Divertisment D-duur. Tüüri „Illusioon” on keelpilliorkestrile 1993. aastal loodud kolmeosalise tsükli finaal, kus ta pulseerivate…
