Toeta

Muusika

  • Kui muusika ühendab meid ja muid
    19. juulil andsid Helena Tulve ja Paavo Järvi Pärnu muusikafestivali teisel lõppkontserdil helilooja Erkki-Sven Tüürile (keskel) üle Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia.      
     Tõiv Jõul

    Kui muusika ühendab meid ja muid

    Pärnu muusikafestivali publik armastab Neeme Järvit palavalt, aga ilmselt jagab seda tunnet kogu Eesti klassikalise muusika austajaskond.

    Kai Kiiv
    5 minutit
  • ,

    Sellesama kaanoni igavene taastulek

    Ehkki klassikalise muusika kaanon vajab värske pilguga ülevaatamist, ei pea ka seda olemasolevat kaanonit tingimata juurteni dekonstrueerima.

    Viimasel ajal on nii meitel kui ka võõrsil üha enam kõne all kaanonid. Ehkki senimaani on küll rohkem tähelepanu pööratud kirjanduskaanonile, on arutellu hakatud aktiivsemalt haarama ka muusikat. Seda enam, et päevast päeva muusikast ümbritsetutena oleme sageli endalegi märkamatult nii kaanoni tarbijad kui ka taasloojad.
    Kuigi muusikas seostub kaanoni…
    Aurora Ruus
    4 minutit
  • Pidu iga ilmaga
    Eesti Keeled on hiljuti saanud kahe uue liikme võrra rikkamaks: ansambli ridades on nüüd ka Vaiko Eplik ja Mari Jürjens. Kitarrist Jaak Sooäär ütles, et Eesti Keeled on kui klubi, kus kõik mängivad koos, aga jäävad iseendaks.      
     Taavi Bergmann / Viljandi pärimusmuusika festival

    Pidu iga ilmaga

    Viljandi pärimusmuusika festival on mõneti nagu väike ajakapsel, kus saab igal aastal lemmikartistide esinemistele kaasa elada, samal ajal on alati midagi ka muutunud.

    Greta-Liisa Aro
    4 minutit
  • Süldist sõja soojendusesinejani
    Brigitta Davidjantsi ettekandest selgus, et kui ühed mäletasid 1990ndaid kui praegusega võrreldes toorest aega, mil naised pidid palju rohkem olema valmis kõikvõimalikeks rünnakuteks, ja Onu Bella (fotol koos Alo Mattiiseniga) muusikat kui selle ajajärgu nilbet soundtrack’i, siis teistele, kes ei olnud siis veel sündinud, oli sama muusika midagi põnevat ja erutavat, nagu ka ajastu, mil seda tehti.       
    Ülo Josing / ERR / Scanpix

    Süldist sõja soojendusesinejani

    Kunstiliselt madalamaks peetud muusika, mis kipub uurijate pilgu alt välja jääma, on akadeemiliselt analüüsimiseks vägagi tänuväärt ja mõtlemapanev materjal.

    Indrek Mesikepp
    5 minutit

  • Boris Björn Bagger 6. III 1955 – 4. VII 2024

    Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli õhtul lahkus teispoolsusse kitarrist, arranžeerija, muusikakirjastaja ja kitarriprofessor Boris Björn Bagger (sõprade ringis BBB). Küllap kõlavad tema kitarrihelid juba taevaste inglikooride saateks.
    6. märtsil 1955 sündis Saksamaal eesti juurtega perre muusikaandega õnnistatud poisslaps. Noormeheikka jõudnuna asus ta Karlsruhe ja Freiburgi muusikaülikoolides õppima muusikateadust ja kitarri.
    BBB lai haare ja produktiivsus on kombanud inimvõimete piire. 1990. aastast töötas ta…
    2 minutit
  • Südamega lauldud laulupäev Seedriorus
    Seedrioru pulbitseb kokkuhoidmistundest, millel püsib Roman Toi algatatud laulupäeva traditsioon. Tänavu, täpselt 68 aastat pärast esimest laulupäeva toimus Seedriorus üheksas laulupäev.      
     Jaak Järve

    Südamega lauldud laulupäev Seedriorus

    Tänavuse Seedrioru laulupäeva ühendkooris oli peaaegu 300 laulusuud ning arvatavalt osales laulupäeval rohkem kui 600 inimest. Muusika vahele peeti tänukõnesid ja vannuti truudust isamaale.

    Marge-Ly Rookäär
    4 minutit
  • Tumesooja tämbriga pill
    Eesti nüüdismuusika raudvara Tarmo Johannese kanalisatsioonitorudest konstrueeritud bassflöödil kõlasid pehmed ja madalad helid.      
     Rene Jakobson

    Tumesooja tämbriga pill

    Muusikalise kanga aeglane lahtirullumine oli hüpnotiseeriv ja jättis mulje, nagu see muusika oleks isetekkeline ning voolaks ürgselt välja kuskilt aegade ja mälu hämarusest.

    Ove-Kuth Soosaar
    4 minutit
  • Kuulates vesinikugrammofoni hukatuseraginat
    Philip Glassi vokaalpartiid on „Hydrogen Jukebox’is“ paljuski üles ehitatud ansamblilaulule ning lavastuse üks tähtsamaid elemente oli liikumine. Pildil on militaarvormis lauljad Tamar Nugis, Iris Oja, Maria Listra, Karis Trass, Raiko Raalik ja Heldur Harry Põlda, neile vastandub taustal valgesse riietatud Ivo Uukkivi, kes luges Allen Ginsbergi luulet.       
    Siim Vahur / Nargenfestival

    Kuulates vesinikugrammofoni hukatuseraginat

    „Nargenfestivalil“ etendunud aastakümneid tagasi kirjutatud „Hydrogen Jukebox’ist“ kumab läbi tänapäeva maailm.

    Liisi Laanemets
    4 minutit

  • Tonio Tamra 9. III 1962 – 8. VII 2024

    62aastaselt lahkus meie hulgast muusik, helilooja, arranžeerija, muusika­pedagoog ja poliitik Tonio Tamra.
    Tonio Tamra õppis praeguses Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis (praegu Muba osa), Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi. Aastatel 1994–2003 töötas ta haldusprorektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema tööülesannete hulka kuulus uue õppehoone ehituse protsessi juhtimine. Praegune EMTA õppehoone valmis tema ametiajal.
    Aastatel 2003–2013…
    2 minutit

  • Margarita Voites 30. X 1936 – 20. VI 2024

    Lahkunud on legendaarne estoonlane, koloratuursopran Margarita Voites.
    Aastatel 1955–1957 õppis Margarita Voites Tartu Ülikoolis bibliograafiat ning astus õpingute kõrvalt ülikooli näiteringis üles ka Imre Kálmáni opereti „Montmartre’i kannike“ nimiosas. Tänu lavastuse menule jättis ta õpingud ülikoolis ning asus õppima Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Sellel laval nägid rambivalgust Margarita Voitese esimesed suurrollid: Violetta ja Gilda (Giuseppe Verdi…
    3 minutit
Sirp