-
Kontserdi algus oli sama efektne kui afišš: Vau esitas Malcolm Arnoldi (1921–2006) Fantaasia soolotrompetile ning midagi sobivamat on kontserdi sissejuhatuseks vist raske välja mõelda. Peab kohe nimetama, et selle teose esituse ajal kadusid kõik hirmud, mis ikka tekivad trompetit kuulates – kas ta ikka mahub saali akustika ja kõrvade vastuvõtu piiresse? Vau mahub ja Valge saali akustika on päris sobilik selle demonstreerimiseks. Kes on Malcolm Arnold?…
-
Kuid eks üsna laiahaardeline ole olnud ka Villu Veski enda muusikutegevus. Meenutame, et Veski on Eesti esimene akadeemilise haridusega saksofonist ja et ta on Avicenna (1986–1990) ja Saxappeal Bandi asutaja (1992). Hilisematest kooslustest on rahvusvahelist tuntust kogunud sellised koos akordionist Tiit Kallustega loodud projektid nagu „Põhjala saarte hääled” ja „Tango nuevo” (koostöös Pipi Piazzollaga), mis on ka plaadistatud. Ja vähe sellest – aastast 1997 on Veski…
-
Nooruses omandatu on rajanud aluse tema professionaalsele akadeemilisele esinemislaadile, mida iseloomustab täpse ja ühtlase fookusega kandev ning voogav hääletämber, suurepärane oskus ühendada kantileenne laulmine täpse artikulatsiooniga, kus vaevata on eristatav iga lauldav sõna, võime esitusega edasi anda esitatava loo sügavamat sisu ning suutlikkus tekitada ja alal hoida mentaalset kontsentratsiooni, et välja kanda muusikateose või rolli karakter ja meeleolu. Klassikalist laulmist on mõnikord võrreldud spordiga ja ooperilauljaid…
-
Kust tuleb tänane Eesti muusik?
Tuleviku perspektiivist on võtmeküsimus muusikahariduse algaste, mistõttu Olav Ehala kutsuski avapaneelis arutama, kas praegu kehtiv süsteem rahuldab ja koole piisab, et kindlustada muusikute järelkasv. Eesti Muusikakoolide Liidu (EMKL) juhatuse esimehe Urvi Haasma sõnul tegutseb jätkuvalt üle 80 muusikakooli ja õpilaskond on isegi kasvanud (u 12 000). Ent üksnes omavalitsuste rahastada jäetud ja huviharidust andma taandatud koolid töötavad põhimõttel, et igal lapsel on…
-
Kõlanud lugude väärtuse ja ajaproovile vastupidamise hindamise osas olen ettevaatlik, kuna olin ise üks töötoast osa võtnud heliloojatest ning tihedalt seotud ka lugude interpreteerimisega. Kuna on olemas teoste salvestised ning neid on plaanis esitada ka Eesti muusika päevadel ja Tartu heliloojate festivalil, siis võivad helitööde kvaliteeti hinnata juba kriitikud.
Kui rääkida üllatavast või nüüdismuusika kontekstis märkimisväärselt uudsest, siis tuleks paratamatult piire kitsendada ja vaadelda asju Eesti kontekstis.…
-
Barokkooperite libretod seadsid publikule siiski kõrgeid nõudmisi, sest ei eelda mitte ainult itaalia keele valdamist (see polnud Londonis ka toona mitte tavaline), vaid samuti klassikaliste alustekstide tundmist. See sai tõsisele ooperile Londonis saatuslikuks: tõusnud pisut enne Händeli saabumist suurmoeks, kahanes see aristokraatlik žanr eriti 1730. aastatel publiku maitse muutudes ning kasvava konkurentsi survel aina kommertslikumaks.
Kuna see ooperitüüp on nii mitmekihiliselt oma ajastu kultuurikontekstiga seotud ja ka…
-
Siiani on suurte muusikute Anna Klasi ja Bruno Luki soolo- ja duoesinemisi jäädvustatud vaid CDdele, kuid nüüd võime meisterpaari mängu imetleda ka pildis. Muusika kõlab DVD-l tunni ja kolmveerandi jagu. Lõviosa kavast moodustavadki legendaarse klaveriduo esitused aastail 1955–1985. Bruno Lukk on duo lavatee kohta kirjutanud: „Me mängisime koos 33 aastat. See on andnud mulle minu kontserdipraktikas kõige suurema naudingu.” Renata Goznajal ei jäänud meenutustes öelda muud…
-
Pühapäevane kursuse lõppkontsert Vanemuise väikse maja ovaalsaalis oli heal tasemel ja kuulajarohke. Imetlesin Vanemuise solistide puhul, millise suure arengu nad on teatris töötatud aastate jooksul läbinud. Valitud tõsistest aariatest peegeldus esinejate suur süvenemine, rikas häälematerjal, hea karakteritaju. Ja kui kahju, kui laulja pole oma võimeid saanud täielikult avada, sest teda on kasutatud peamiselt operetis või koomilise karakterina! Esitatus peegeldus nendegi soov laulda suuri ja tõsiseid rolle,…
-
Monteverdi „Maarja vesper” (1610) kuulub muusikaloo suurte pöördehetkede hulka, selle kultuuriloolist tähendust on raske üle hinnata. Eestis on see äärmiselt nõudlik teos varem kõlanud kahel korral: 1997. aastal dirigeeris Elmo Tiisvald seda toonase koorifestivali avakontserdil – kõik jõud olid siis kohalikud – ning aastal 2003 esitas Paul Hillier seda Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja ansambliga Concerto Palatino. Nagu 1997. aastal, oli nüüd taas laval Tallinna Barokkorkester, kooslus,…
-
40 aastat tagasi alguse saanud ideede mõju hilisemale eesti (ja mitte ainult eesti) muusikale on olnud tohutu. Sündis ju Pärdi tintinnabuli-stiil just koostöös Hortusega. Ka mitme Tüüri teose initsiaatoriks ja küllap ka inspiratsiooniallikaks on olnud Hortus. Seda loetelu võiks jätkata.
Fenomenaalne kirjusus
Mille kõigega on Mustonen jõudnud muusikuna tegeleda! Viiul, fiidel, gamba, plokkflööt, krummhorn, isegi vokaal . . . . Arranžeeringud, ansamblijuhtimine, dirigeerimine, festivalid, kontserdisarjad, plaadistused, kultuurisuhted . . . . Kremer, Ljubimov, Ryhänen,…
