-
Üks asi on suhtlemine teiste kunstivaldkondadega. Kuidas on aga suhted laiema avalikkusega? See on vahest järgmine küsimus, mille festivali korraldajatel peavad endale üha sagedamini esitama.
Eesti muusika päevad on mõeldud kindlasti laiemale publikule, tänavust festivali avaval „Mammutkontserdil” hakkab publik kontserdil ka lausa ise osalema. Aga sisulisest küljest midagi abstraktset pakkuda on väga keeruline, seepärast on EMPi üks küsimusi alati, kuidas balansseerida loomingulise ennustamatuse ja korraldusliku loogika vahel.…
-
Meie lugejale ja televaatajale on Skulskaja tuntud kui terava ja vaimuka sulega kolumnist ning saates „Batareja” väga tõhusat integratsiooni teostav persoon. Ilmselgelt on ta ka hea orienteeruja vene poeesiamaastikul – tema valik oli langenud luulepärlitele: Marina Tsvetajeva, Anna Ahmatova, Bella Ahmadulina, Ossip Mandelštam, Jossif Brodski ja meie Juhan Viiding. Küsitavaks jäi aga, kas tema etlemisoskusest piisas, et selles suure akustikaga saalis teha kuulajale nauditavaks iga sõna,…
-
Möödunud aasta lõpus rõõmustas Urve Lippus lugejaid järjekordse üllitisega konservatooriumi ajaloost. Raamatus „Muutuste kümnend” keskendub ka tema eeskätt stalinismi aastatele. Ja konservatooriumi kohta koostatud väljaannete seniseid traditsioone järgides võtavad siingi veidi üle poole kogumahust enda alla toonaste (üli)õpilaste (Neeme Laanepõld, Endel Lippus, Veljo Tormis, Ester Mägi, Leelo Kõlar, Eino Tamberg, Liida Selberg) meenutused, millele eelneb Lippuse uurimus „EV Tallinna Konservatooriumist TRKks”, lisatud on ka arvukalt fotomaterjali,…
-
Mis on „Tudengijazzi” missioon?
Arendada improvisatsioonilise ja rütmimuusika viljelemist ja levikut Eestis. Pean seda festivali väga oluliseks rütmimuusika tudengitele, kes on alustamas professionaalset ja edukat karjääri. Festival loob suurepärased võimalused noorte muusikute originaalloomingu viljelemiseks, Eesti ja välistudengite uute kontaktide tekkimiseks, asjatundliku publiku leidmiseks ja koolitamiseks. Kui vaadata festivali ajalugu, siis suurem osa praegu edukaid muusikuid on tuule tiibadesse saanud just „Tudengijazzilt”. Et esimene festival peeti 1982. aastal,…
-
Kõikidele kontsertidele kahjuks ei jõudnud, nii et toon siin välja mõned eredamad hetked, millest oli õnn osa saada. Üks festivali kõrgpunkte oli kahtlemata Sigrid Kuulmann-Martini (viiul), Marko Martini (klaver) ja Oliver Kuusiku (tenor) kontsert Tallinna raekoja saalis. Väga vaheldusrikkalt ja seejuures maitsekalt koostatud kava koosnes valdavalt Prantsuse XIX sajandi ja XX sajandi alguse muusikast. Raekoja akustika ei ole küll Prantsuse romantismiajastu teoste esitamiseks kõige soodsam, kuid…
-
Massenet on öelnud, et tema elu on teatris. Nõnda ei kirjutanud ta ei sümfooniaid ega kammermuusikat, tema mõtlemise misanstseenide kaudu. Teos on loodud XIX sajandi lõpus, see oli aeg, kui kõik oli kiires muutumises. Selle ooperiga tõi Massenet prantsuse muusikasse wagnerlikud juhtmotiivid. Siin on näiteks sees ka saksofon – tollal täielik uuendus!
Goethe imelises raamatus on palju looduse detaile – loodus oli romantismis ju äärmiselt oluline –,…
-
Teo Maiste: „See oli väga liigutav hetk – oli ju helilooja pikki aastaid klaviiri oodanud! Jah, Cyranol on tõesti eriline koht mu südames. Kiindusin rolli juba Väljaotsa lavastuse aegu, sest muusika ja teksti (Jaan Krossi libreto Edmond Rostand’i värssdraama järgi) väljenduslik jõud on harukordse sisendusega. Rõdustseeni imeline tekst lausa kutsub laulma! Lõpustseen Roxane’i ja Cyranoga „Kuu mulle järele, näe, saadab oma kiire . . . .” oli igal etendusel…
-
Mainisite enne, et noortebändi võit oli see, mis eneseusku sisendas. Olete ometi ju varemgi võistlusel osalenud.
K. T.: Väiksematel konkurssidel oleme tõesti kätt proovinud. Omaloomingukonkurss Elleris oli see, mille pärast me üldse kokku saime.
K.-J. L.: 2009. aastal tuli meil Ristoga mõte koos bändi teha. Proovisime ning saime aru, et isekeskis ei tule midagi välja, ja võtsimegi Kaarli kampa. Kõigil olid ühised huvid ja arusaamad, tahtmised ja muusikamaitse,…
-
Äkki on aeg ka Eesti Kontserdil proovida kaela kangust resideerivate muusikute kandmisel? Positiivne, kuigi visadust ja teovõimet nõudev perspektiiv paistab lõuna poolt kätte.
Loo algusest ei tule nina norgu lasta, vaid hoopis uhkust tunda meie pianisti üle, kelle käes on kindlalt saavutatud laureaaditiitlite rekord – ja mitte ainult lähiümbruses. Irina Zahharenkova on vahemikus 2003–2006 osalenud üheksal rahvusvahelisel konkursil ja saavutanud kõigil laureaaditiitli, neljal ka võitja loorberid. Konkursid…
-
Alustati prantsuse helilooja Vincent d’Indy (1851–1931) hilisromantilise trioga, mille helikeelt ei saa küll moodsaks nimetada, ent teos sobis hästi kokku järgnenud teravakõlaliste helitöödega, tasakaalustades kava tervikut. See oli ka hea võimalus tutvuda mitmekülgselt mitte väga sageli esineva pillikooslusega: klaver, klarnet ja tšello sobisid üllatavalt hästi kokku kord tämbriliselt vastandudes, kord mõnusalt sulandudes. Vincent d’Indy peaaegu kolmveerand tundi kestev neljaosaline trio on tõeline kammersümfoonia, mis esitab ansamblile…
