-
Heino Elleri „Prelüüd tšellole ja klaverile” oli mõnusaks kontrastiks eelnenud monumentaalsusele. Tšellist Theodor Sink ja pianist Farištamo Susi esitasid seda veenva väljenduslikkuse ja voolava tundelisusega. Sink on veel noor, kuid juba väljakujunenud ja küps muusik, Susi aga kõrgelt hinnatud ansamblist, kes tegeleb põhiliselt nüüdismuusika ja improvisatsiooniga. Duo esitas ka Lepo Sumera „Püüda eilset” ning seejärel koos klarnetist Marten Altroviga veel Erkki-Sven Tüüri „Arhitektoonika II ”. Viimased…
-
Skrjabin on minu lemmik olnud 1972. aastast peale. 6. jaanuaril möödus tema sünnist 140 aastat, mida Moskvas tähistati suurejoonelise festivaliga. Tähtpäev möödus Eestis märkamata ja et seda kompenseerida, tahtsin kogumiku välja anda aasta algul, aga tehnilistel ja rahalistel põhjustel (pöördusin kahel korral ka kultuurkapitali poole, aga mingit toetust ei peetud vajalikuks) asi viibis. Kogumiku ettevalmistus on kestnud paar aastat, aga kõige vanemad võtted on aastast 1972…
-
Raamatus on sõna saanud Anna Klasi arvukad õpilased ja kolleegid Tallinna ja Riia päevilt ning dirigent Eri Klas. Kõikidest sõnavõttudest kostub suur armastus ja lugupidamine. Mõni näide.
Erna Saar: „Ta oli väga nõudlik, väljakujunenud põhimõtetega isiksus. Teose muusikalisele analüüsile pühendudes ei jäänud ükski pisiasi tähelepanuta. Pidin ennast väga koguma, et kõiki kasulikke nõuandeid vastu võtta ja omapoolse veenvusega esitada.”
Valdur Roots: „Esimesed tunnid viisid mind segadusse.…
-
Mis tõi võidu näiteks meie triole?
Väga ere esitus! Kui silmad kinni panna, siis võis ette kujutada, et nende 16-17aastaste noorte asemel esineb professionaalne kaua kokku mänginud trio. Nad ju ongi kaua koos mänginud, alates II klassist, ja neil on kogunenud juba päris suur repertuaar.
Kas „Kevadsonaat” on uus võistlus?
Tegelikult oli see juba seitsmes, aga tänavu oli otsustatud laieneda, nii et rahvusvaheline konkurss toimus tõepoolest esimest korda ja…
-
Tänavuseks konkursiks valmis muusikat kümnel heliloojal: Jüri Reinverel „Legierezza” sooloflöödile, Galina Grigorjeval „Metamorphose” soolo-oboele, Tüüril „Saltatio borealis” sooloklarnetile, Mirjam Tallyl „Jõed” soolofagotile, Helena Tulvel „Nagu jõgi mere poole” altsaksofonile ja klaverile, Tõnu Kõrvitsal „Signaal” ja „Laul” metsasarvele ja klaverile, Märt-Matis Lillel „Fantaasia sul pian’e forte” soolotrompetile, Veljo Tormisel „Suure härja tapmine” tromboonile ja klaverile, Tõnis Kaumannil „Mors et vita duello” tuubale ja klaverile ning Toivo Tulevil…
-
Paabelile on stilistiline eklektika pigem klassikaline lähenemisviis, traditsiooniline vorm, mida edasi arendatakse, mitte innovatsioon. Viljandi kultuuriakadeemias on pärimus- ja jazz- ning vähemal määral popmuusikat ja lisaks kirikumuusikat aastaid kõrvuti ja sünteesile avatult viljeldud ning seda on toetanud suurepärased pärimus- ja vanamuusikaning kitarrifestivalid. Sama tulukoosluse pitserit kannavad mitmed Viljandist võrsunud bändid Vägilastest Gjangstani. Loomulikult kõigub Paabeli kohal massiivselt ka omaaegse Collage’i vari ja eeskuju, eelkäijatele viidatakse poolkaude…
-
Yuja Wang annab tänavu 115 kontserti
Pekingis sündinud, 7aastasena esimese kontserdi andnud ja veebruaris 25seks saanud Yuja Wang on säravamaid tähti viimase viie aasta muusikamaailmas: tuli 14aastaselt Torontosse kõigepealt keelt õppima, siis alles muusikat; järgmisest aastast oli Gary Graffmani õpilane Curtise instituudis Philadelphias (Graffman on olnud ka Lang Langi õpetaja), mille lõpetas 2008. 2006. aastal sai temast Gilmore’i noore kunstniku auhinna. Asendanud mitut kuulsat pianisti, kujunes läbimurdeks…
-
Kui kolme viiulisonaadi loojaid leidub meil veel, siis nooruse rekord on kindlasti Keremi käes. Tema Sonaat nr 1 on loodud aastatel 1993-94 (visake kiirpilk sünniaastale!). See ei ole algaja lapsautori katsetus, vaid teos, mis väärib kõrgel tasemel esitusi ja kuulajaid. Kerem on tunnistanud, et ta oli Tubina Esimese sonaadi lummuses, kui alustas oma Esimest. See on ka selgelt kuulda, sest vihje Tubinale on I osa alguses…
-
Avardumisest veel – tänavust festivali läbiv teema „Eesti muusika BÄND iga!” avardas tegelikult märgatavalt EMPi muusikalist mänguruumi. Sest peale meie oluliste ja tuntud nüüdismuusika ansamblite (Uus Tallinna Trio, Resonabilis, Ansambel U: jmt) sai kuulda ka vähem tuntud kooslusi (Konveier Ensemble, Repoo Ensemble) ning bändi, mis oma elektroonilise indie-suunitlusega poleks mõnel varasemal aastal EMPi põhiprogrammi ilmselt jõudnudki (Kreatiivmootor).
Tegelikult pole „bändi” kui sellise festivali põhiteemaks valimises ka midagi…
-
Poeetilise kujutlusjõu apoloogia
„Don Quijotes” on minu silmis üldistatult kolm tasandit: a) suurt osa inimkonnast ühendav naeruväärne püüd au ja kuulsuse järele, mida Cervantes esitab tervistkahjustavalt palju rüütliromaane lugenud vanaldase ja psüühiliselt nõrga mehe groteskse katsena hakata kirjandusest ülevõetud seikluste imperatiivi ajel rüütliks 300 aastat peale rüütliajastu lõppu (edevus + hullus); b) vähestele omane soovimatus leppida argielu ebaõigluse, ebaromantilisuse ja ebaheroilisusega, mille Cervantes seob Don Quijote isikus…
