-
Eesti muusikaringkonda kindlasti huvitab, kuidas meie helilooming sellest võidab, et ISCMi juhatuses on oma inimene?
Juba juhatuse liikmekandidaadiks esitamine toob Eesti kindlasti paremini pildile. Niivõrd suure liikmeskonnaga ühenduste puhul ongi ju üks oluline printsiip alustuseks oma riigi n-ö kaardile asetamine. Praegu on Eesti kogu Põhjamaade ja Baltimaade piirkonna ainuke esindaja juhatuses ja peab niisiis püüdma hea seista kogu regiooni huvide eest. See annab ühtlasi põhjust luua tugevamaid…
-
Pühapäeval lõppes Pärnus 1. – 4. novembrini kestnud II Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss. Võistlema saabus 19 osavõtjat Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Belgiast, neist kolmteist lauljat I, kuni 35aastaste ja kuus II, staažikate vokalistide grupis.
Konkursi juhatas sisse Valgevene noorte solistide kontsert, kus esinesid Georgi Jurevitši ja Margarita Vassiljevitši lauluklassi õpilased. Kahel järgmisel päeval kõlas kammermuusika klassika Kuninga tänava põhikooli aulas, kus maestro Kuusik kunagi…
-
Kuid asugem siiski värske heliplaadi juurde. Mati Lukk on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister aastast 2000, lisaks mänginud paljudes koosseisudes ja ansamblites ning tegelikult ei kujutaks siinset muusikaelu tema panuseta hästi ettegi (sellest räägib kas või Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2002. a). Paratamatult on Eesti väga väike ning enamik muusikuid teab üksteist rohkemal või vähemal määral. Seetõttu julgen arvata, et plaat on tõeline õnnestumine. Seda sellepärast, et nii salvestatud…
-
Allikapublikatsioon on teadupärast spetsiifiline, kuid ikkagi mitmete võimalustega üllitis, mille puhul tingivad lähenemisnurga materjali valikuprintsiibid, ka kommentaarid ja nende põhjalikkuse aste. See omakorda lähtub alusküsimusest, s.t eeldatava lugeja ehk adressaadi määratlemisest. Neid aspekte „Elaviku” puhul järgnevalt vaatlengi.
Mida on siiani välja antud
Alustan arhiivimaterjalide selektsioonist ehk sellest, mida on siiani välja antud. Isikud, kelle kirju, mõtteid, mälestusi, fotosid jm on avalikustamise vääriliseks peetud, kuuluvad tunnustatud, suurte muusikute, Juri…
-
Saksakeelsetest entsüklopeediatest peetakse kõige usaldusväärsemaks väljaannet „Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters. Oper. Operette. Musical. Ballett” (1986), mis sobib nii muusikateadlastele kui ka lihtsalt muusikateatri-huvilisele. Ehkki ilmumisaasta on ühe põlvkonna kaugusel, peetakse seda senini kõige põhjalikumaks muusikateatri entsüklopeediliseks käsitluseks. See koosneb kuuest köitest ning sisaldab heliloojate ja teoste kohta detailset teavet (sh saamislugu, süžee, koosseis, muusika ja stiil, vastuvõtt, olulisemad esitajad, lavastamistraditsioon). Entsüklopeedia vastutav toimetaja oli eelmise sajandi…
-
John Kanderi muusikali „Cabaret” vaadates tekkis vastandlikke mõtteid ja küsimusi rohkem kui „Kuuvalguse” puhul. Vähemalt minu põlvkonnale on „Kabaree” koos filmiversiooniga nii tuttav, et mõnigi muusikanumber on peaaegu et peas ja eredad rolliesitajad vilksavad silme ette iga kerge vihje peale. Kas või näiteks Liza Minnelli filmiversioonis ja Helgi Sallo Estonia lavastuses. Kogenud vaataja lootused on siiski iga uue lavastusega seotud uute ootusega: kas on midagi teisiti…
-
On kahju, et Estonia variandis on tehtud muusikalisi kärpeid, mis kahandavad nii mõndagi olulist loo arengus. Näiteks on välja jäänud I vaatuses sisuliselt võtmeiseloomuga kvartett, kus Mefisto hullutab Marthet (sellest persoonist on üldse loobutud) ja teeb temast sisuliselt Margarete kupeldaja. Sellega, et nooruk Siébeli siirast armastusest on tehtud mefistolik klounaad, võib ju leppida. Eriti, kui seda klounaadi koduoreli mängimise imiteerimisega nii lõpmata hea naljasoolikaga sooritatakse, nagu…
-
Mõlemal nähtud etendusel valitses lava Ain Angeri Mefisto. Just tema, mitte Faust, jäi kandma lavastuse filosoofilist igavikulist mõõdet, olles mõistetud omal kombel lunastama inimeste jätkuvaid halbu valikuid, mis toovad neile lõpuks piinu ja kannatusi. Angeri lavamõju algab juba tema hästi treenitud füüsisest ning pingevabast ja õilsast kehahoiust. Tema hääl kõlab säravalt ja voolavalt, seda nii madalas kui kõrges registris. Suurepärasest kandvusest hoolimata ei taju me, et…
-
Miks korraldab Klassikaraadio muusikafestivali „Raadioklassika” („Radio Classics”) ja kellele on see mõeldud?
Marge-Ly Rookäär: See muusikafestival on ERRi Klassikaraadio ja Läti Raadio Klasika koostöö. Me mõlemad soovime kaasata rohkem noori kuulajaid. Toimub muusikakoolide festival – kaks kontserti, kus esinevad alles muusikat õppivad andekad noored. Kogu projekt ei piirdu kontsertidega, vaid on aastaringne, hõlmates muusikasündmuste reportaaže ja muusikauudiste portaali. Põhiline idee on õpilasmuusikute kaudu tutvustada Eesti ja Läti…
-
Vaid mõni päev hiljem, läinud kolmapäeval, astus „Jazzkaare” kutsel Estonia kontserdisaali lavale Badi Assad, nimekas lauljatar ja kitarrist Brasiiliast, kes on pälvinud kakskümmend aastat kestnud karjääri vältel rohket tunnustust nii osava kitarrimängu kui ka vaid talle iseloomuliku esinemislaadi eest. Kontserdi kavas olid omaloomingulised laulud ja laenulood Björki, Tori Amose ja ansambli Eurythmics repertuaarist, samuti filmi „Amelie” kuulsa tunnusvalsi tõlgendus.
Kava parim osa oli see, kus Assad esitas…
