-
Teises pooles esitatud Machueli „Kui keegi” („Si quelqu’un”) torkas silma eriti täpse artikulatsiooniga. Ülejäänud kava koosnes enamjaolt eelmise sajandi alguse monumentaalsest koorimuusikast ja sellises helikeeles tundsid mehed end ilmselgelt koduselt. Camille Saint-Saënsi muidu veidi raskepäraselt mõjunud „Hommiku” („Le Matin”) lõpp sundis mehi senisest intensiivsemalt oma pearegistrit avastama. Publikust käis igatahes kahin läbi!
Prantsuse XX sajandi meeskoorimuusikast oli Barbier välja valinud ühed keerukamad, Guy Ropartzi (1864–1955) lüürilised kooripoeemid.…
-
21. veebruaril esines lauluväljaku klaassaalis värske kollektiiv meie maastikul – LAB-orkester, kelle dirigent on Tanel Nurk. Orkestrit reklaamitakse kui päris uut suhtumist esituskunstis: tegemist olla pigem foorumiga, mitte orkestriga. Seda kõike seletatakse publiku võimalusega istuda ümber orkestri ja ka orkestri sees, mis annab võimaluse tugevdada klassikalise muusika rolli ühiskonnas. Vägagi enesekindlalt maksimalistlik hoiak, mis ongi ju omane noorusele. Pisut diskuteeriks öelduga ja alustuseks ansambli nimega. Ma…
-
Järgnevalt kaotas thrash metal’i ilmumine punkarite ja metallistide vahelt lõhe, millega tõmblevate kehade hulk suurenes hüppeliselt, lisaks aga muutus hõredamaks selle rituaali ideoloogiline taust ja ühendav funktsioon, mis algsete anarhistlike kogukondade puhul oli veel selgelt tajutav. Päriselt peavoolunähtuseks sai mäslemine aga 1990ndate algul tänu massifestivalidele nagu „Lollapalooza” – ning muidugi tänu MTV-le. Uue põlvkonna hümniks saanud Nirvana hiti „Smells Like Teen Spirit” muusikavideo vermis 1991. aastal…
-
Kuigi kaks maailmasõda siia- või sinnapoole, jäi kontserdi esimeses (ja etteruttavalt –ka teises) pooles kõlama isesugune stiililine ühtsus – see oli Tanel Joametsa äratuntav esitusstiil. Impressionistlik, rohket pedaali kasutav, küll hingestatud ja äärmiselt pingestatud, kuid ennastunustavalt (või -kehtestavalt?) mõjuv musitseerimine. Võib-olla on Joametsal õigus. Kaugel need Mart Saare Tartu ja Claude Debussy Pariis sel vanal heal ajal teineteisest olidki. Uskudes Heljo Sepa möödunud aastal ilmunud monograafiat,…
-
Info http://incorpore.tmkk.edu.ee/In_corpore/IN_CORPORE_2013.html
-
Hamburgi tšellokonkursi „Tonaly” võitja oli Aleksei Stadler (21) Peterburist, anti välja veel kolm publiku- ja üks kompositsioonipreemia.
13. Stradivari-nimelisel keelpillide triennaalil Cremonas tunnistati parimaks saksa meistri Ulrich Hinsbergeri viiul, paremad toodi esile ka vioola, tšello ja kontrabassi kategoorias.
Wagneri aasta eelmänguna Bayreuthi festivalile kirjutas Milko Kelemen (89) teose „Mälestusi Tristanist” („Erinnerungen an Tristan”), esiettekande 13. II Bayreuthi linnahallis tegi Trio Parnassus.
Aleksandr Raskatov rekonstrueeris A. Schnittke lõpetamata IX…
-
PLMFi tuumikut ja seega ühtlasi kõiki selle kontserdi esinejaid iseloomustab artistlik valmisolek, sügav professionaalsus, entusiasm ja muusikalised kordaminekud, mis fondi arenedes on esile kutsunud osalejate järjepideva kasvu. Kui jälgime interpreetide esinemisi Tallinnas – Estonia kontserdisaalis, raekojas, Metodistide, Rootsi-Mihkli ja Jaani kirikus – või loendamatutes esinemispaikades üle Eesti, võime päris sageli märgata nende kontsertide kvaliteedimärki PLMF. Andekatele muusikutele pakub esinemis- ja täiendusõppe võimalusi see suure missioonitundega heategevusliku…
-
Samal ajal jätkasid klaveritootmist XX sajandi alguse kodumaised suured tegijad: üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid meistreid Jaan Rässa (tootis Tartus pianiinosid 1926. aastani); Mihkel Aleksander Oss – paljude kabinet-tiibklaverite ja pianiinode valmistaja, tegutses Tartus 1925. aastani; Hermann Jurak, kelle käsitööna valminud pianiinode „J. Hermann” kõlakvaliteet äratab imestust veel tänaselgi päeval ja kelle töökoda tegutses 1910. – 1940. aastani; Hans Orntlich, kelle töökoda tegutses vaheaegadega aastail 1905–1937. Kokku valmistati…
-
B ütles aga hoopis vabariigi valitsus, kes päev enne maestro järgmist kontserti ERSOga teatas 14. veebruaril Eri Klasile antud elutööauhinnast. Maestro suhtus sellesse rahulikult, kuid siiski ilmse rahuloluga, laskmata end oma töös segada.
Järgmise õhtu sümfooniakontserdil „Parsifal” oli kavas Erkki-Sven Tüüri „Exodus” (1999), Robert Schumanni Kontsert tšellole ja orkestrile a-moll ning siis Richard Wagneri „Parsifal” Henk de Vliegeri seades žanrinimetusega „orkestriotsing”. Vliegeri teisedki Wagneri seaded on põnevad.…
-
Kas Birgitta festivali võiks hinnata kui Eri Klasi elutööd?
Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Kui Eri Klasi aastakümnete-pikkust tööd ja kogemust mitmete ooperiteatrite kunstilise eestvedajana võtta kui valmistumist Birgitta festivaliks, siis võib viimast kaheksat aastat, kui maestrol on oma muusikateatri festival, tõepoolest tema elutööks pidada. Tema töö- ja loominguline mõju eesti kultuurile on muidugi ikka kaugelt laiem kui ühe festivali kunstiline eestvedamine.
Tegelikult on seda, kuidas ta…
