-
Täna õhtul alustab Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas uut kammerkontsertide sarja „Portree”, kus interpreetidele on laval toeks muusikateadlane. Mida ootate loengkontserdi formaadi kontserdisaali toomisest?
Heili Vaus-Tamm, Tallinna Filharmoonia produtsent: See on sari neile, keda huvitavad tagamaad. Helilooja on tundlik natuur ja tema looming on suuresti mõjutatud sellest, mis ta ümber toimub. Isegi kui ta selle eest põgeneb ja hoopis muud muusikat kirjutab. Mulle on nende seoste nägemine…
-
Eelmise sajandi keskelt on Volkonski looming olnud viljakas ja otsingurikas. See ei puuduta sedavõrd helikeelemuutusi, kuivõrd muusikavormi – iseloomulikus avangardses, dodekafoonilises või teiselt poolt neoklassikalises tonaalses käsituses. Paljud ta teosed on ranged või töödeldud tsüklilised süidivormid, mis teeb nende kuulamise ja ilmselt ka tõlgendamise interpreedile lähedaseks. Pean teda mõõdukaks avangardistiks just seetõttu. Radikaalsed avangardistlikud helikeelemuutused olid vene muusikas juba toimunud Prokofjevi ja Šostakovitši loomingus (tänan siinkohal…
-
Ehkki intellektuaalne ja intuitiivne lähenemine on muusika loomisel lahutamatult seotud ja mingis mõttes oleks meelevaldne neid eristada, sundis kõnealuse kontserdi kuulamine siiski mõtisklema ka neis kategooriates. Küsimus on ilmselt tunnetusliku alge usaldamise määras. Kindlasti aga ka selles, millise teadvuskihiga looja parasjagu töötab. Toivo Tulevi kauni poeetilise joone ja tunnetusega „Why?”, loodud Inayat Khani tekstile, paneb kuulama muusikasse valatud hingepihtimusliku õrnvaluliku tundlikkuse piiride kompamise julgusega. Ei saa…
-
Taas väiksema koosseisuga esitati šoti katoliikliku helilooja James Macmillani (s 1959) lühimotett „. . . . here in hiding” („Pühendunult kummardan Sind”) Aquino Thomase tekstile. Jõuliselt dissoneeriva algusega teos osutus ka tehniliselt parajaks pähkliks: rohked kromatismid ja ornamendid kontrasteerusid gregooriuse laulul põhineva helimaterjaliga. Lausa eksalteeritud musikaalsusega paiskas retsitatiivseid soololõike õhku kontratenor Ka Bo Chan.
Kontserdile pealkirja andnud Mart Siimeri „Between Reality” (eesti keelde tõlgitud kui „Varjud, silmad ja tõde”) valmis…
-
Mozarti Kontserdis flöödile ja harfile soleerisid Mihkel Peäske ja Cornelia Lootsmann. Kuna harf on liialt õrna kõlaga, et solistina vabalt välja kosta, võttis Neeme Järvi hoopis teise hoiaku ja pehmema kõla kui Haydnis. See on muusikaliselt hästi armas lugu, oma erilise koosseisuga justkui kuskilt imelisest võlumaailmast. Peäske kaunilt välja joonistatud meloodiakaared kümblesid harfi pehmetes arpedžovoogudes. Kogu see kõlailu hakkas aga Tartus üsna ruttu uinutama, mida Tallinna…
-
Olen aastakümneid pühendunud meie muusikapärandi kõige olulisematele esindajatele nagu Tobias, Saar, Artur Kapp, Eller, Oja ja muidugi Tubin, kuid see on olnud järjest raskem. Vahendeid ei jätku, väljaandeile tuleb enamasti omast taskust peale maksta. Milline riiklik institutsioon või organisatsioon peaks sellega tegelema? Kultuuriminister Rein Lang on leidnud, et seda peaksid tegema muusikaseltsid ja -ühingud, tuues positiivse näitena esile Tubina ühingu. Kuid muusikute sissetulekud ja ka aeg…
-
Kahjuks peame kuulma, et paljudel lastevanematel puudub võimalus tasuda lapse õppimise eest muusikakoolis (vaatamata valdade omavalitsuste kõikuvale abile). Me pole nii rikkad, et võimaldada kõigile andekatele soovijatele muusikaharidust! Kas õppima pääsevad siis ainult rikaste lapsed? Mis on üldse rikkus? Kas tõesti ainult raha? Kui oleks rohkem neid, kes on teadvustanud enesele selle rikkuse, mida annab meile kunst, kirjandus, muusika! Võiksime kätt südamele pannes kuulutada kõik need…
-
Esimeses grupis võitis I koha Krišjānis Lībiņš (Läti), järgnesid Mehis-Martin Ots (Eesti), Matas Vakaris Labanauskas (Leedu), Aleksander Pors (Eesti) ja Mattis-Johan Mere (Eesti). Teises grupis võitis I koha Laur Keller (Eesti), järgnesid Vassili Aleštšenko (Venemaa), Mārtiņš Zujs (Läti) ja Karl Kivi (Eesti). Kolmandas grupis võitis I koha Kristijonas Sakalauskas (Leedu), järgnesid Jaan Mesi (Eesti), Povilas Tiškus (Leedu), Ingmar Nõmmann (Eesti) ja Aleksandr Danšin (Venemaa). Neljandas grupis…
-
Kas te spetsiaalselt „Jazzkaare” puhuks midagi välja ei mõeldud, et teeks naljaviluks mõne standardi või mängiks rohkem fusion’it?
Siis ei oleks see enam Ultima Thule, vaid mingi projekt. „Jazzkaarele” on Ultima Thule kutsutud terves koosseisus ja tuntud headuses.
Ehk võinuks te „Jazzkaarel” olla hoopis oma lastelauludega – kavas on ju ka lastekontserte?
Kellelegi peale käia pole minu stiil. Kui keegi leiab, et see võiks nii olla,…
-
Minu esmane huvi oli külastada Eesti muusika päevi. Esile tahan tuua sümfooniakontserdi Estonia kontserdisaalis, eriti Jaan Räätsa virtuoosse ja kauni Viiulikontserdi (tema muusikat on esitatud ka Leedu Filharmoonias) ning Tõnu Kõrvitsa orkestriteose [„Ballaad”] esiettekande. Mustpeade maja kontserdilt meeldis mulle väga Evelin Seppari muusika [Sonett nr 43 ja 53, „Near”], Voces Musicales suutis tema kooriteostes harmoonia ja teksti kenasti muusikalises vormis kokku sulatada. Tahan mainida ka Ülo…
