-
Mitmekülgse kogu loomise eesmärgil on komplekteeritud kõiki muusika valdkondi ja aastatega on kujundatud omanäoline, suuruse ja sisu poolest arvestatav kogu, mis on kasutajate seas leidnud tunnustust eriti tänu rahva- ja vanamuusika valikule, kuid mitte ainult. 1997. aastal vastu võetud sundeksemplari seaduse alusel hakkas raamatukogu saama ka ühte eksemplari kõigist Eestis toodetud heli- ja videosalvestistest. Püütakse koguda ka mujal avaldatud eesti autorite ja interpreetide töid.
TÜ muusikateooria lektori…
-
Et oleme eestlastena eneste laitmatud mahategijad ja alalised süüdlaste otsijad, sellest andis tunnistust ka tänavune festival, kui dirigentide seas levis kulutulena arvamus kohustuliku repertuaari sobimatusest. Meenutuseks: festivalil osales 23 koori kuuest riigist viies liigikategoorias (sega-, kammer-, nais-, noorte-, lastekoorid) ja ühes stiilikategoorias (kaasaegne muusika), kusjuures avamata jäid meeskooride ja vanamuusika kategooria. Paljude meelest seisis kooride vähese osalemishuvi taga tänavune keskmisest keerulisemate kohustuslike lugude valik. Taas meenutuseks:…
-
Nimetus „industriaalmuusika” on iseenesest vastuoluline, sest tihtilugu kasutati lisaks helimeediumile visuaalseid ja tegevuskunsti väljendusvahendeid. Traditsiooniliste muusikaliste vormide ja pillimänguoskuse asemel panustati uutele tehnoloogilistele võimalustele ning „ise tehtud, hästi tehtud” pungi-vaimsusele (DIY). Sarnaselt punk rock’ile oli tegu omamoodi rünnakuga muusika kui kultuurilise institutsiooni vastu, n-ö anti-muusika või . . . . „diletantide avangardiga”. Ühisjoonteks võib pidada mürarikast helipilti, rütmikesksust ja motiivikordusi. Kuid leidus ka märkimisväärseid erinevusi. „Kolme duuri lugude” mängimise…
-
Kristiina Poska võitis eelmisel reedel Berliinis lõppenud konkursil Saksa dirigendipreemia (Deutscher Dirigentenpreis), mis on Euroopa üks kaalukamaid ja suuremaid noorte dirigentide auhindu (15 000 eurot). Konkurssi korraldatakse aastast 1995, mil parimaks tunnistati prantslane Marc Piollet. Omamoodi üllatuslikult on üheksa võitja hulgas veel teinegi Eesti dirigent: 2006. aastal saavutas sama tulemuse samuti Saksamaal õppinud ja töötav Mihkel Kütson.
Esimest hooaega Berliini Komische Oper’i koosseisulise dirigendina töötav Poska juhatas…
-
„Aga” on siin selles, et pärast viit aastat koosmängu Charles Lloydiga läheb vahepeal tähtpianistiks kerkinud Jason Moran pärast seda tuuri oma teed ja talle võrdväärse asendaja leidmine on keeruline. Just Morani väga mitmekülgne ja mängutehniliselt sädelev klaverimäng nii soleerijana kui ansamblimängijana oli Tallinna kontserdi sära väga oluline täiendaja.
Kontserdieelses lühiintervjuus Klassikaraadiole selgitas Lloyd, et ta püüab oma muusikaga hõlmata tõde. See olevat vabaduse ja imestamise muusika. Maailmas…
-
Eesti muusikud Austraalias
Aasta algus tõi Austraaliasse mitmeid Eesti muusikuid ja ka muusikat. Sel kuul peeti Sydneys Pärdi päevad, mida siitpoolt sisustasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste Sydney SO ning Sydney noorteorkestri kaastegevusel. Heliloojate sarjas („The Composers”) anti peakava „Arvo Pärt. A Sacred Journey” 7. IV Sydney ooperimaja kontserdisaalis: „ Magnificat”, „ Spiegel im Spiegel” (Helene Rathbone, Tamara Anna Cislowska), „7 Magnificat Antiphons”, „ Tabula rasa”…
-
Triaadi grand prix’ (IS Musicu 500eurone kinkekaart) võitis jazzmuusika tudeng Taavi Toomsalu, kelle sooloesitus saksofonil (Brad Mehldau’ „Don’t be sad”) paistis silma tehnilise kindlusega ning pärimusmuusikaseade („Rumala isa peatükk” Vigala kihelkonnast) oli igati stiilne ja maitsekas. Omaloomingulises palas „Nähtumus” paelus laulja (Kristjan Ilumäe) ja saksofoni (T. Toomsalu) kõnekas duett. Parima omaloomingu preemia (tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali kaks passi) sai jazziüliõpilane Maria Gertsjak lauluga „Hetk, kus olin”.…
-
Keelpillimängija elus on õpetaja kõrval tähtis kaaslane ka kontsertmeister, kes aitab kujuneda noorel muusikul interpreediks. Suurepärase partnerluse eest tänas žürii kolme pianisti: Signe Hiisi, Lea Leitenit ja Reinut Teppi.
Traditsiooniliselt on Tartu konkurss-festivali parimatele auhinnaks võimalus esineda lõppkontserdil, mis seekord anti 14. aprillil Tartu ülikooli aulas, sellele lisanduvad koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga 2013. aasta sügishooajal laureaatide kontserdid.
Konkurss-festivali korraldaja Eesti Keelpilliõpetajate Ühing on väga rõõmus koostöö eest…
-
Saksamaa noorte „superstaaride” iseseisev muusikutee on kümne aasta jooksul kulgenud peaaegu identselt: debüütsingel edetabeli esikolmikus, debüütalbum edetabeli neljandas kümnes, uppumissurm B-prominentide häguses supis. Iseseisvaks edukaks karjääriks on substantsi kõvasti vajaka jäänud. Kui poleks ka olnud „Klassikatähti”, oleksid finalistid Marcel Johannes Kits, Heigo Rosin ja Marten Altrov ikkagi need, kes nad on – edukad noored muusikud. Tõestuseks noppeid kolmiku värskemate saavutuste hulgast: Altrovi esikoht rahvusvahelisel klarnetistide konkursil…
-
Poolas tuldi välja uue algatusega muusikamaastikul: 13. – 15. IV viidi Varssavis läbi esmakordne rahvusvaheline muusikaõpetajate konkurss (International Master Competition for Music Teachers). Omalaadselt võistumängimiselt naasis esikohaga EMTA emeriitdotsent Ada Kuuseoks.
Konkursi peakorraldaja Taga-Karpaatia kultuuri edendamise fond (Podkarpacka Fundacja Rozwoju Kultury) lähtus seisukohast, et hea õpetaja on aktiivne pedagoog, kes ka ise mängib pilli. Siiski ei saa enamik õpetajaid pedagoogiametis jätkata täisverelist karjääri kontsertmuusikuna ja just neid…
