-
Eesti Interpreetide Liidu uue hooaja avakontsert oli kõike muud kui traditsiooniliselt pidulik muusikasündmus. Ainuüksi neli esiettekannet eesti noorimatelt komponistidelt (tutvustatuist vanim on 26aastane) on omaette sündmus, mille särava tämbriga trompetist Indrek Vau, marimbavirtuoos Heigo Rosin ja meie klaverikoolkonna kuldvara Peep Lassmann kujundasid meeldejäävaks ja emotsionaalseks. Ning kui öeldakse, et hea koogi kreemi peal peab ka oma rosin olema, siis sellel, veidi üle tunni kestnud kontserdil oli…
-
Sada aastat Estonia kontserdisaali. Algas ERSO 87. hooaeg ja ette kanti eesti muusika klassikat aastaist 1900–1961. Selline on lühikokkuvõte ERSO pidulikust kontserdist, millega seda kõike eelmisel laupäeval märgiti.
Laval suur sümfooniaorkester, puldis peadirigent Neeme Järvi, kes esmakordselt samas staatuses oli ERSO ees just 50 (!) aastat tagasi, ning saalis need, kes seal pidid olema ja kes sinna mahtusid. Kava oli ilmselgelt päevakohane ja mõnigi teos nagu…
-
Karl Eller oli see mees, kes 1911. aastal Estonia ehitusel surma sai, kui üks tugipost kolme raudbetoontala ära ei kandnud ja osa müürist alla kukkus. Vigastada sai viis ehitajat, kelle nime samuti kusagil hiljem nimetatud ei ole. Need olid Aleksander Roosipõld Paidest, Johannes Mittal Haapsalust, Jaan Saller Läänemaalt, Aleksander Kraam Tartumaalt ja Marie Inglis kusagilt Eestist. Jah, üks neist oli naine.
Jutud ärist ja korruptsioonist on…
-
1972. aastast, siis ja kohe eesti muusikaelus varajase (Mustoneni termin) muusika spetsialistina statsionaarse koha hõivanud Andres Mustonen alustas oma tegevust maailma muusikakultuuri ajaloo kõige kaugemast minevikust ja kõige lähemast tulevikust. Kui keegi ennustanuks, et täna õhtul juhatab Mustonen Wagnerit ja Brahmsi ning unistab Verdi, Leoncavallo ja Puccini ooperite esitamisest, siis selliseid poleks leidunud ja selle eest hoolitses eelkõige Mustonen ise. Mustonen on tegelnud oma valitud muusikaloo…
-
Küll võib muusikategemine olla tore! Mul oli ainulaadne võimalus jälgida Tartus Eri Klasi kuuendat meistrikursust (22. – 24. VIII) noortele orkestridirigentidele. Peamise meeleoluna oli tunda rõõmu muusika sündimise üle. Noorte dirigentide juhtimisel hakkas orkester kõlama ühtse instrumendina. Õnnelikuna imestasin, kuidas selleni on jõutud: paberile märgitud noodikiri orkestri partituuris muutub tõeliseks muusikaks. Innustamine, harjutamine, õppimine – töö, töö ja veel kord töö. Mida veel vaja läheb? Lõõgastavat…
-
Lisaks meie hinnatud interpreetidele Sigrid Kuulmannile ja Henry-David Varemale (Andreas Lend jäi mul seekord paraku vahele) sai kuulda kaht kõrge tasemega kvartetti Barock Quartet ning Tšaikovski keelpillikvartett; eredalt jäi meelde keelpilliorkester Camerata Nordica. Isegi iga-aastase Marje ja Kuldar Singi nimelise noore muusiku auhinna (sagedamini antud lauljaile) pälvis tänavu pühendunud muusikaperekonnast võrsunud andekas viiuldaja Ivi Ots.
Pianistidest jäid kõrvu alati heal tasemel esinevad Irina Zahharenkova, Marko Martin –…
-
Kuna tundub, nagu oleks kordumatu käekirjaga kitarrist Robert Jürjendal kujundanud meie alternatiivmuusika maastikku juba terve igaviku (plaadistused Weekend Guitar Trioga, UMA kooslusega jpm), siis mõjub uskumatuna, et ta jõudis alles sel kevadel oma esimese päris sooloplaadini „Rõõmu allikas”. Küllap vahel on lihtsalt nii, et n-ö põhiliste projektide kõrvale hakkab ajapikku kogunema mingis teises stiilis loominguline kihistus, mis siis lõpuks ka väljundi peab leidma.
Jürjendali sooloalbumi puhul oleks…
-
Kui võtta ette Eesti Kultuuri Koja kultuuripoliitika uuringute töörühma muusikaeksperdi Evi Arujärve kommentaarid dokumendist „Eesti kultuuripoliitika põhimõisted ja suundumused”, loeme: „Kuigi poliitikadokumentides on mõlema kultuurikäsitluse suhe tasakaalus, on praktikas tajutav, et nn tõsine muusika on tõrjutud seisus ning keskseks jõuks on pigem globaalse peavoolumeedia ja infotehnoloogia kujundatavad virtuaalkeskkonnad ning standardiseeriv levimuusika”. Saame teada, et „seni puuduvad märkimisväärsed ergutavad meetmed nii loomise, tootmise kui ka tarbimise valdkonnas.…
-
Esmalt tunded: on hämmastav, et omal ajal mõisatallis kombeks olnud toimingud töötavad ikka veel ka noorema põlvkonna alateadvuses. Kust muidu see justkui kedagi ohustav ja kurjuse sõnumit kandev aadlimuusika kujund.
Vastandamisest. Niineste räägib vastandamisest ja vastandab väsimatult. Ärgem vastandagem. Rääkigem erinevustest – õppeprotsessi pikkuse, kulukuse, levivõimaluste, funktsioonide jne erinevustest. Need on olemas. Õnneks mõistame kõik ühtmoodi, et kõikide žanrite muusikal on ka ühisosa: inimlik tundespekter rõõmust ja…
-
„Albert Herringu” lavastuse päästsid artistid
Nii „Albert Herring” kui ka „Faust” on lavastuslikus plaanis pigem rasked ooperid, kuigi ülesanded, mida need lavastajatele püstitavad, on üsna erisugused. Koomilise ooperi „Albert Herring” üks peamisi „probleeme” seisneb selles, et helilooja on ooperi aluseks oleva teksti punktueerinud, s.o tekstis sisalduvad – ja sageli üksteisega paralleelselt arenevad – mono- ja dialoogid sisemiselt rütmistanud. Sellega on muusika juba niivõrd täpselt artikuleeritud, et lavastajal…
