-
Kas entusiasm on lihtsalt otsas?
„Baltica” festival ja Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu sünd on maapäevade korraldamisega ja süstemaatilise teavitustegevusega elustanud Eesti maakondades folklooriliikumise. Sündisid Viljandimaa virred, Pärnumaa pirand, Järva karap, Tartumaa trallam ja palju teisi kohalikke pärimuskultuurihuvilisi koondavaid pidusid. Nüüdseks on mitmed neist ajalugu nagu eespool juba nimetatud „Viru säru”. Põhjus ei saa olla ainult rahapuudus ja see, et „Baltica” tehakse Eestis teoks üle kolme aasta ja selle…
-
Publiku kui tarbija seisukohalt on oluline tegur kindlasti hind. „Rock Summeril” sai 60–90 euro eest (hind eelmüügis ja otse enne festivali) näha kahel päeval 40 artisti. „Positivuse” pass maksis eelmüügis 42 eurot (47.50 koos telkimisega), hiljem koos telkimisega kuni 56 eurot. Selle eest sai näha ja kuulda kolme päeva jooksul koos DJdega 89 artisti, lisaks veel kunstilised etteasted. Kahtlemata ei jää pilet ainukeseks kuluartikliks. Vähetähtsaks ei…
-
8. augustil Tartu loomemajanduskeskuse (LMK) tagumisel pargialal värskelt uuendatud maastikuarhitektuuriga Tartu Loodusmaja tagalas alguse saanud muusikanädalal osati kasutada uuenenud linnaruumi ning olemasolevat maastikku, mis meenutab meteoriidi plahvatuse järel tekkinud Kassioru keskkonda. Ka seal korraldati omal ajal, s.t 1980ndate lõpus, suurejoonelisi rokikontserte. TMNiga taasavastatakse vanu ja uusi kohti, täidetakse need uue muusika loodava elamusega. Tartu vaimuga astusid dialoogi sellised uued nimed nagu Three Leg Dog, kes sündis…
-
Paratamatult ergutavad „torme veeklaasis” kultuuripoliitika teatavad tsentraliseerimisilmingud (mis alati tähendab hirmu, sest keegi võib selles protsessis võita, aga mõni jääb ka kaotajaks) ja ehk ka mõnede „suure plaani” otsuste sündimine kabinetis ja/või koostöös mõne väikese lobigrupiga. Tuld lisab ajakirjanduse pealiskaudsus ja soov kultuurivaldkondade ja inimeste vaadete loomulik paljusus pikemalt süvenemata ja dramaatilises vormis avalikkuse „lavale” tuua. Kõige lõpuks mängib kaasa ka n-ö vanade ja uute ehk…
-
Noblessneri valukoda on kiviga visata Volta tehasest, kus püssirohuga katsetades käe kaotanud, kuid oma vasaku käe imetabaselt osavaks treeninud optik Bernhardt Schmidt (1879–1935) joonestajana tööd sai. Mere lõhn, tuul ja pimedus. Alguse suur generaalpaus uhub õhu puhtaks, et lasta sündida uuel aegruumil. Vaikusest saab alguse tasane voolamine, et eepilisel viisil rullida lahti Schmidti ühtlasi traagiline ja viljakas elulugu. Lauljad on loomulikud ja vabad, kammitsemata näitlemisest. Mäng…
-
Kui Järvide peres on tavaline, et samal ajahetkel on Neeme Haagis, Paavo Pariisis ja Kristjan Leipzigis, siis kolmandal festivalisuvel saadi esimest korda kolmekesi Pärnus kokku ja esineti Pärnu kontserdimajas. Muusikutena on need kolm maailmalavade dirigenti väga erinevad, ent ühenduslüliks on parim dirigeerimiskool ja teadmised, mille edasiandmist noortele ametivendadele Pärnus juba aastaid korraldatakse.
Festivali avakontsert anti 16. juulil, kuid kursuslased olid kohal varem. Õppida oli palju, kuulati proove,…
-
Pärandkultuuri aastal on esil lugematu hulk meie pärandiga seotud teemasid ja üle Eesti kõikjal selleteemalisi ettevõtmisi. Mõtteõu kutsuti kokku selleks, et arutada mõistete üle, mis on selles valdkonnas käibel, aga kipuvad tihtilugu segamini minema. Mis on pärand ja mis pärimus, mis rahvakultuur ja mis omakultuur? Milliseid valdkondi peetakse silmas? Ando Kivibergi juhtimise all veerenud juturingis jõuti selle lühikese aja kestel mõtiskleda peamiselt pärimusmuusika olukorra üle. Põgusalt…
-
1999. aastal alustasid kammermuusikapäevadega viiuldaja Aet Ratassepp ja pianist Mart Ernesaks ning nüüdseks ollakse niikaugel, et nende perekond koos lastega on võimeline täitma täismahus kontserdi väga soliidse kavaga, kusjuures peaesinejad on lapsed ja vanemad on toetajad. Selline helisev perekond esitas festivali esimese päeva õhtul Kärdla kirikus Schumanni, Bachi, Haydni, Paganini, Cherubini, Griegi, Frank Bridge’i ja Tobiase loomingut. Vahele luges Aet Ratassepp veel ühe juubilari Ellen Niidu…
-
JOHANNES MITT
25. I 1948 – 12. VII 2013
Johannes Mitt õppis aastatel 1969–1973 H. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis trompetit legendaarse õpetaja August Metsa klassis. Juba õpingute ajal võeti Mitt tööle Vanemuise teatri orkestrisse, kus ta oli 1971.– 1995. aastani oli trompetirühma kontsertmeister. Elleri kooliga puutus Johannes Mitt kokku uuesti aastast 1984, andes seal mõned tunnid kohakaaslasena. Aastatel 1994–2011 sai aga muusikakoolist tema põhitöökoht. Mitt õpetas Elleri…
-
Festivali kavades eristus kolm printsiipi: klassikalised, lõpuni akadeemilised kavad; üllatusi pakkuvad kavad (kas tuntud teoste eripärased tõlgendused või nende esitused mõnel teisel pillil ja esiettekanded) ning etnomuusikale lähenevad, improvisatsioonilis-meditatiivse lähenemisega kavad. Ja juba traditsiooniline osa – muusika harvemini kasutatavatele instrumentidele, seekord fookuses vioola ja basskitarr. Äramärkimist leidsid ka mitu 2013. aasta suurtähtpäeva nagu Giuseppe Verdi 200 (kõlas Verdi keelpillikvartett) ja Benjamin Britten 100 (kõlas teos vioolale…
