-
Novembri keskel võtsin suuna edelasse ja sõitsin Poola festivalile „Jazztopad”. Sõnamänguline nimi tuletub poolakeelsest sõnast „november” – listopad, mis omakorda küllap seostub lehelangemisega. Aga jazzi langusest pole selle noore, alles kümnendat korda toimunud festivali puhul juttugi, pigem meenutab too nimi mulle topaasi – vääriskivi, mille toon võib samuti olla kollakas nagu sügisesel lehekullal.
Wrocławi Filharmoonia tiiva all kolme-nelja kontserdiga sarjana alustanud ettevõtmine kasvas tõeliseks muusikasündmuseks alles Piotr…
-
Dreyeri „La Passion selon Jeanne d’Arc” seisab eri aegadel kokku pandud väärtfilmide nimekirjades enamasti esikümne hulgas. Kuigi režissöör nägi ette filmi vaatamist täisvaikuses, on sellele saatemuusikat loodud varemgi. Esimese tänapäevase partituuri – sümfooniaorkestrile – kirjutas hollandlane Jon van den Booren (1988). Helitaustu on loodud ka näiteks soolokitarrile, keelpillikvartetile, elektroonikale ja laululoomingu vormis, kirjutatud on nii akadeemilis-modernistlikus kui ka näiteks indie-roki stiilis. Heliloojate esireas on ameeriklased ja…
-
Nimelt ausust oma kunsti ja käsitöö ees oli tunda ka Lepo Sumera muusikale pühendatud kontserdil, kus astusid üles pianist Kadri-Ann Sumera, klarnetist Tõnu Kalm, flötist Oksana Sinkova, sopran Karmen Puis ning muusikateadlane Merike Vaitmaa. Kaasteelise ja Sumera muusika uurijana avas Vaitmaa helilooja loomingut põhjalikult ja ühtlasi asjatundliku üldistusjõuga.
Kontserdil kõlas klaveri, flöödi ja klarneti esituses enamik lugusid, mis sellele koosseisule Sumera loomingust leida. Triona esitati vaid…
-
Tõnu Kaljuste Pärdi muusikaga Londoni Lõunakalda keskuses
Selle kuu sündmuseks sai Tõnu Kaljuste juhatatud kontsert „Ajatu ilu” („A timeless beauty” Londoni Filharmoonia orkestri (LPO) ja LPO kooriga Londoni Festival Hallis (RFH): 6. XI kavas Arvo Pärdi „Magnificat”, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ja „Berliini missa”, avateoseks Sofia Gubaidulina „Offertorium” (sol Sergei Krõlov). Esinenud varem siinses Elizabeth Hallis, oli see eesti dirigendile koos kuulsa orkestri ja Arvo Pärdi muusikaga…
-
8. novembril esitles Pille Lille Muusikute Fond Tallinna raekojas helilooja Marje Singi duetikogumikku „Pealpool pilvi”, mis sisaldab 25 vaimulikku duetti, peamiselt sopranile ja baritonile. Pealkirja sai kogu ühe helilooja armastatuima dueti järgi. Lood on valinud toimetajad Sigrid Põld ja Marika Kahar välja ligi 200 käsikirjalise noodi hulgast, mis olid kirikutest kokku kogutud. Trükikojas Katariina-print trükitud noodigraafika tegi Aino Tedre, kujundas Aivar Kaseste. Kogumiku andsid välja helilooja…
-
Tallinna tuli FIBO mahuka kavaga, luubi all Vivaldi tšellokontserdid (a-moll RV 418, G-duur RV 413 ning h-moll RV 424). Valik ei olnud vahest juhuslik: sel sügisel plaadistab Markku Luolajan-Mikkola koos FIBOga seitse Vivaldi tšellokontserti. Peale nimetatute kõlasid Estonia kontserdisaalis avamäng Vivaldi ooperist „L’Olimpiade”, viiulikontsert e-moll RV 275 ning kaks concerto’t keelpillidele (C-duur RV 114 ning Alla rustica RV151).
Kuumaverelise itaalia helilooja teoste mängimise ja plaadistamisega on FIBO…
-
Tuulte teel
Arved Pauli elusaatus sarnaneb paljude Eesti vaimuinimeste omaga. Kaotanud varakult isa, omandas ta siiski hariduse Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Võetud 1943. aastal sundmobilisatsiooniga Saksa sõjaväkke, leidis ta puhkusele tulles põhimõttelise patsifistina võimaluse end varjata Pärnumaa metsades. Metsast väljatuleku järel pani nõukogude võim ta loomulikult vangi, kust 1946. aasta sügisel vabanenuna hakkas ta jutlustajaks Kursi koguduses ja seejärel, 1950. aasta suvest Rõuge koguduses. Arreteeritud vaid päev enne…
-
EFK pakub siinsele publikule väga meeldejäävaid muusikaelamusi: kahe poolega kontserdi mahukas kava (Brahmsi, Tobiase, Pärdi ja Schnittke koorimuusika) on liigutanud endise peadirigendi Daniel Reussi käe all suurt hulka kuulajaid. Kõik saalid alates 1600kohalisest Duke’i kirikust kuni 300kohalise Lenfesti kunstikeskuseni on viimaste ridadeni publikust tulvil ning ka väga asjatundlikud külastajad ei ole pidanud pettuma. EFK on oma kõrgvormis. Dirigent Daniel Reussi sõnul tuleb tihtipeale tegelda pigem sellega,…
-
Kristel Pappel: Kasutasite oma loengus mitu korda mõistet „asotsiaalne” seoses suhtumisega ooperisse, ooperi rolliga ühiskonnas. Täpsemalt – mitte et ooperi ise oleks asotsiaalne, vaid et seda on teatud viis ooperit esitada ja mõista. Mäletan, et lugesin kunagi Leipzigis üht teie intervjuud, mille pealkiri oli „Rampi laulmine on asotsiaalne”. Esimesel hetkel oli mul üsna raske ette kujutada lauljat laval ning prükkarit. Meile seostub „asotsiaalne” tänapäeval esmajoones ühiskonna…
-
2013. aastal tuli üks üllatav rühm häid „ ingleid” (tahaksin kõiki neid tublisid korraldajaid hea tahte ingliteks nimetada) mõttele organiseerida samalaadne üritus hoopiski uut moodi. Väga huvitav! Kokkuleppel televisiooniga sündis projekt „ Klassikatähed”, mis üsna paljus võttis malli populaarsest telesaatest „ Eesti otsib superstaari”, küll täidetuna teise sisuga. Esinejal tuli läbida õige mitu mitmesuguste stiilinõuetega televooru. Tuli esitada vastav lühivormis teos, kus minutid olid ette antud…
