-
Tänavu 20aastaseks saanud WGT kuulub oma eluea poolest n-ö Y-generatsiooni, kuid ansambli liikmed, kitarristid Robert Jürjendal, Mart Soo ja Tõnis Leemets on kahtlemata X-põlvkonna esindajad. Eks ole piirideülene tõsiasi seegi, ehkki välise seigana.
Kõlab ehk natuke „juubelijutuna”, kuid WGT sisuline, s.t muusikaline piirideülesus kujunes kahe aastakümne jooksul välja siiski ajapikku ning ühteaegu mitmes dimensioonis. Ja seda nii elektrooniliste väljendusvahenditega eksperimenteerimises kui ka muusikaliste stiilipiiride avardamises-segustamises. Jazzilikest improvisatsioonielementidest…
-
DJ-debüüt: Tõtt-öelda ei mäletagi ma enam täpselt. Kindlasti enam kui dekaad tagasi, millalgi keskkooli ajal, tõenäoliselt Polymeris. IDM oli siis teema. Ennast ise DJ-ks ei pea, isegi muusikuks mitte, kuigi plaate olen mänginud ja pille mängin ka. Muusika on lihtsalt oluliseks kujunenud hobi.
Muusikas oluline: Musikaalsus. Selle fenomeni äraseletamine nõuaks juba märksa rohkem leheruumi.
Muusikas ebaoluline: Kui tegu pole just räpiga, siis lüürikale pööran häbiväärselt vähe tähelepanu.
Mida…
-
Praktikale toetudes võin kinnitada, et festivalidest on kirjutada küllaltki keeruline, sest soov anda kõikehõlmav ja terviklik ülevaade enamasti ei realiseeru. Sellest on siiralt kahju, sest korraldajate pingutus ellu kutsuda rida unustamatuid muusikaelamusi väärib ju igati holistlikku jäädvustamist kirjasõnas. Miks ei realiseeru? Kõigepealt paratamatuse tõttu, et üks inimene ei suuda nii väikeses ajalõigus kõike kuulata (ei füüsiliselt ega emotsionaalselt), ning teatavasti on festivali kui suurfoorumi teemade ring…
-
Millise loo peale ütlesid, et tahan ise muusikat õppida?
Kaspar Mänd: Ei mäletagi, et oleks mõni kindel lugu olnud. See, et tahan muusikaga tegelda, oli juba varakult selge: kui olime vendadega väikesed, hoidis meil kodus silma peal vanatädi, kes palju laulis. Millalgi hakkasin kaasa ümisema ja vanemad otsustasid mu lauluringi viia. Ja kui tuli aeg kooli minna, oli selge, et tahan ka muusikakoolis õppida.
Miks just dirigent ja…
-
Minu esivanemad on pärit Kuusalu lähedalt Kiiu-Aablast ning vanaema juttudest on meeles, et tema nooruses olnud lauritsapäev üks tähtsamaid suviseid pidustusi. Juba varavalges võeti paat ja sõideti Salmistusse, kust oli Kuusallu vaid viis kilomeetrit. Maitsi oleks see neli korda pikem reis olnud ja egas rannarahval olnud naljalt hobust võtta. Jumalateenistusega algas ja külasimmaniga lõppes see suvepüha. Legendi järgi olevat Püha Laurentsius rajanud ka Kuusalu kiriku. Lauritsakivil,…
-
Peep Lassmann: Ootamatu ja meeldiv oli ettepanek osaleda eksperdina uue Steinway kontsertklaveri väljavalimisel Estonia kontserdisaali. Meeldiv, sest meie peamine kontserdisaal on juba aastaid olnud vajalikul tasemel klaverita, ja ootamatu, sest ei teadnud, et asjad nüüd juba niikaugel on.
Steinway oli Ivari Ilja ja minu ette pannud kuus suurimat tüüpi kontsertklaverit. Valitud klaver on selgelt nende hulgas parim. See instrument tundub kõlbavat igasse kontserdisaali. Kuna prooviruumi akustilised tingimused erinesid…
-
Kuulaja pilk
Kuna festival pole mitte lihtsalt hulk kontserte, vaid läbimõeldud tervik, siis on sel ka oma kindel kontseptsioon: avakontsert kunstilise juhi enda osalusega, instrumentaal- ja vokaalkammermuusika, klaveriõhtu ning midagi kergemat laiemale publikule – sedapuhku oli selleks flamenkokontsert. Festivali eripära ja võlu ongi just selles, et siin musitseerib alati ka pianistist kunstiline juht ise. Paasi osalusega kontserdid ongi tihti festivali ühed tugevamad ja huvitavamad. Ka seekord jättis…
-
Kõiki kontserte ei saanud ma kahjuks kuulata, kuna mere kutse oli liiga tugev. Aga siiski: hästi väljendusrikas ja pakkuda tahtev oli Riivo Kallasmaa (oboe) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kammerkava. Heas teineteisemõistmises ja teatud elegantsiga esitatud avalugu, Maurice Raveli pala habaneera vormis (algselt häälele loodu töötlus oboele) andis kontserdile kohe positiivse laengu. Sama autori sonatiin on tuttav eelkõige klaveriversioonis ja sellisena loomult läbipaistev ja õhuline. Meie saime…
-
Põnevaid paralleele võib leida kahe ooperi – Pärnus Varssavi Kammerooperilt Händeli „Imeneo” ja Saaremaal Ukraina Rahvusooperi Bellini „Norma” süžees ja ajaloolises käekäigus. Mõlema ooperi põhiprobleemiks on naise siseheitlus valikute tegemisel: kas võitjaks jääb kohustus või armastus. „Imeneos” toimub tegevus Ateenas, „Normas” viivad sündmused enne Kristuse sündi keldi kogukonda, kus druiidid on pühendunud vastasseisule Rooma ülemvõimu vastu. Händeli ooper nägi ilmavalgust 1740., Bellini 1831. aastal. Muutusid ajad…
-
Kadri Kipperi Musetta valss ja Gilda aaria olid maitsekalt esitatud, kuid Robert’i järel andis siiski tunda kaalukategooriate erinevus. Ometi ei tulnud see kontserdi üldpildile kuidagi kahjuks. Kipperil on pehme laulev tämber, mis nii kõrge soprani puhul pole sugugi tavapärane, samuti hea intonatsioon ja musikaalne tundlikkus. Kuigi kohati lavaliselt veel veidi kinni, jättis tema esinemine väga sümpaatse mulje. Robert on aga tõepoolest tenor maailmaklassist. Alates esimestest nootidest…
