-
Kuidas sai teie kriitikukarjäär alguse, milline on teie taust ja kriitikukogemus?
Anne Midgette: Minu karjäär muusikakriitikuna algas Euroopas, kui kolisin pärast ülikooli lõpetamist 1988. aastal Münchenisse. Hakkasin muusikast kirjutama ühelt poolt suurest muusikaarmastusest, aga teiselt poolt selleks, et raha teenida, ning sellest sai minu elukutse. Muusikas olen iseõppija, aga täitsin lüngad hariduses lugusid kirjutades ja seeläbi õppides. Näiteks kui tahtsin Schuberti kohta õppida, siis läksin nädalaks Viini…
-
Trios mängivad Kuljuse kõrval ansambli asutaja Hamburgis elav Peterburi pianist Jelizaveta Bljumina ning Berliini Riigikapelli soolofagotist Mathias Baier. Esile on tõstetud 2013. aasta novembris Saksa firmalt Musikproduktion Dabringhaus und Grimm (MDG) ilmunud CD, millel on André Previni (teos loodud 1996), Jean Françaix’ (1994) ja Francis Poulenci (opus FP 43, 1926) harukordse koosseisuga triod – oboele, fagotile ja klaverile. Auhinnatseremoonia leiab aset 26. oktoobri pärastlõunal Müncheni filharmoonia…
-
Ladegasti-Saueri orelist. Tallinna piiskoplik toomkirik, mille asutamisaeg on arvatavasti 1229 ja mille Taani kuningas Waldemar II määras Tallinna piiskopkonna peakirikuks, on pühendatud Jumalaema Neitsi Maarjale. Võib oletada, et mingisugune orel oli kirikus juba XIII sajandi teisel poolel, kindlamad andmed on aastast 1621 Johan Pauwelsi (hävis Toompea tulekahjus 1684. a) ja 1783. aastal valminud Johann Friedrich Gräbneri oreli kohta.
1878. aasta 8. oktoobril pühitseti Friedrich Ladegasti kolme…
-
Tallinna toomkogudus tellis Ladegasti-Saueri oreli 100. aastapäeva ja orelinädala tarbeks uudisteose Toomas Trassilt. Tellimustöödega on teatavasti nii, et ettekirjutused võivad loojat kammitseda, aga vahel ka inspireerida. Kuidas seekord, uurisin autorilt.
Toomas Trass: Tellimustööd võivad ka distsiplineerida, sest koosseisuga ette antud raamid kärbivad positiivselt helilooja fantaasia liigset lennukust. Inspireeriv on kirjutada meeldival teemal, koosseisudele ja tekstidele. Orelimissa „Missa de Angelis” on praegu katoliku kirikus üks lauldavamaid gregoriaani…
-
Eestis tegutseb teadupärast kaks kutselist ooperiteatrit, kokku sünnib meil viimasel ajal (koos festivalilavastuste, eraprojektide ja tudengitöödega) aastas keskeltläbi 5–10 uut ooperilavastust. Mullu avaldatud statistika kohaselt oli Eesti hooajal 2011/12 ooperietenduste koguarvult (138) miljoni elaniku kohta maailma riikide seas teisel kohal Austria järel ja Saksamaa ees. Sealjuures on kõike ooperikunstiga seonduvat komponeerimisest ja dirigeerimisest kuni laulmise ja pillimängu ning lava- ja valguskujunduseni võimalik kohapeal õppida. Ainult lavastamist…
-
„Ideaalis võiks muusikateatri lavastajate (aga miks mitte ka dramaturgide) koolitamise oma õppeprogrammi lisada Eesti muusika- ja teatriakadeemia,” leiab Alvar Loog. Kas teie lavakunstikooli juhina näete võimalust ja/või vajadust seal koolitada ka muusikateatri lavastajaid?
Kindlasti vajab Eesti ooperilavastajaid, kes näeksid ennast ooperitruppide vaimsete juhtidena ning tunnetaksid paremini ooperi kohta rahvuslikus kunstikehamis. Ooperilavastajate koolitamine on aga väga spetsiifiline ning Euroopas tegeldakse sellega suhteliselt vähestes kõrgkoolides. Eestis teeb ooperilavastajate koolitamise…
-
Alvar Loog leiab muu hulgas: „Tänasel päeval näib Estonial ja Vanemuisel olevat kadunud soov ja suutlikkus astuda kohapeal sündinud lavastuskeele abil vahetusse suhtesse maailma ooperirepertuaari klassikaga, ooperirežii tehniliste oskuste hääbumise tõttu jõuavad need meile „kultuurriikidest” pärit lavastajate vahendatult”. Kas omamaise (ja/või koosseisulise) lavastaja puudumine on Estonia ooperitrupile lahendamist vajav probleem?
Praegune aeg on ooperikunstis väga lavastajakeskne ning Rahvusooper Estonia on võtnud ülesandeks tuua publiku ette võimalikult erinevat…
-
Kõrvalised küsimused
Massipsühhoosil on teatavasti suur mõju (mõte, mis üsna mitu korda Bayreuthis ja Nürnbergi vahetus läheduses peast läbi ujus) ning igal õhtul kuulsas mahedakõlalises ooperimajas istudes kordus vaimustunud tunne, et see muusika, see festival, see publikki ei saa ju ometi enam paremaks minna. See pidigi olema tipp. Aga kujutage ette minu üllatust, kui lugesin pärast oma vasikavaimustust nähtud lavastuste kriitikat ning leidsin ülevoolavat laitust, poliitilisi intriige…
-
Kuna mul on olnud aastaid võimalus külastada Soomes Savonlinna ooperifestivali esietendusi, siis proovingi nüüd võrrelda seda ning Birgitta festivali kui kahte täiesti erineva suunitlusega ning mastaabiga muusikasündmust. Savonlinna ooperifestivalil, mis kestab kuu aega, sain kuulda-näha Sallise „Kullervot”, Bizet’ „Carmenit” ja Puccini „Madama Butterflyd”, Birgitta festivalil Bernsteini „Missat”, Mozarti „Röövimist Serailist”, Verdi „Maskiballi” Moskva Helikoni esituses ning maestro Klasile pühendatud galakontserti. Elamused kummaltki festivalilt on uhked ja…
-
Alates 2011. aastast korraldab Arvo Pärdi keskus augusti lõpupäevil filmiõhtuid, mille kunstiline juht on viimastel aastatel olnud Kaarel Kuurmaa. Möödunud aastal esitleti valikut dokumentaalfilmidest, kus on kasutatud Pärdi originaalteoseid. Sel aastal oli fookuses kolm isikupärast 2013. aasta linateost: Napolis sündinud režissööri ja stsenaristi Paolo Sorrentino „Kohutav ilu” („La grande bellezza”), briti režissööri Richard Curtise „Ainult aja küsimus” („About time”) ning itaalia juurtega USA režissööri Derek Cianfrance’i…
