Toeta

Muusika

  • Teadvustagem puhkpillimuusika traditsiooni

    IV Eesti noorte puhkpilliorkestri­juhtide konkurss 8. – 11. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias, korraldasid Eesti Puhkpillimuusika Ühing ja EMTA.
    Puhkpillimuusikal on Eestis väärikas ajalugu. Kui mõtleme end tagasi ülemöödunud sajandisse, seltsielu virgumise aega, siis näeme, et laulukooridega kõrvuti kulges vilgas puhkpilliorkestrite tegevus. Kunagine traditsioon ei ole õnneks hääbunud. Faktide keeles annab orkestriliikumise seisust hea ülevaate Eesti Puhkpillimuusika Ühingu koduleht. Kas kõik teavad, et üle Eesti tegutseb praegu…
    Aare Tool
    3 minutit
  • Tabamata ime
    Ainus, kes jaksas Armidaga võrdväärse partnerina mängida, oli Rauno Elp (Argante), kelle näitlejaloomus reageerib keerukamaid, inimlikult vastuolulisi tegelasi kehastades alati tänulikult.
    Foto: Harri Rospu

    Tabamata ime

    Rahvusooperi Estonia hooaja esimest uuslavastust Händeli „Rinaldot” vaadates tuli mitu korda meelde Alvar Loogi augustikuine artikkel, kus ta lavastajaid õigustatult importkaubaks nimetab ning selle põhjused ja tagajärjed vaatluse alla võtab: „Silmatorkavalt sageli pole lavastaja (või ka kunstnik) tajunud siinse publiku semiootilist…
    Auri Jürna
    4 minutit

  • Indrek Hargla kriminaalne lugu Mustpeade majas

    Tallinna Filharmoonia toob 1. oktoobril (etendub ka 3. ja 5. X) välja kriminaalse keskajateemalise osalusdraama „Viimane mustpea”, mille teksti on loonud Indrek Hargla ja muusika Tõnis Kaumann, õhtut juhib Tanel Saar. Esitavad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Katariina Ratasepp (VAT-teater), Martin Kõiv ning keskaja muusika ansambel Rondellus ja tantsijad.
    Hargla näidendi keskmes on apteeker Melchiori tütar ja üks kuller, kes toob Lübeckist Tallinnasse Mustpeade vennaskonnale väga tähtsa saadetise,…
    Tiina Mattisen
    2 minutit

  • Omad liistud: Tintinnabuli sinu peas I

    Eri andmeil kannatab püsiva tinnituse all paar protsenti kuni viiendik populatsioonist. Lisaks kellukese helinale, sisinale ja vilinale kuuldakse ka nt madalat suminat ja undamist. Ilmselt on kõik midagi sellist tajunud pärast valju kontserti seoses kuulmisläve ajutise nihkumisega. Püsiv subjektiivne helifoon tähendab aga, et aju kuulmiskeskus teeb seitse päeva nädalas „ületööd” ja selle üks põhjusi võib olla sisekõrvas asuvate üliõrnade kuulmekarvakeste düsfunktsioon. See omakorda tuleneb enamasti kas…
    Kaur Garšnek
    3 minutit

  • In memoriam: Ville-Markus Kell

    Ville-Markus Kell
    28. VII 1960 – 18. IX 2014
    Meie hulgast lahkus helilooja, pedagoog ja kultuurijuht Ville-Markus Kell.
    Ville-Markus Kell lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1983. aastal kompositsiooni erialal Lepo Sumera õpilasena.
    Aastail 1980–1984 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, seejärel õpetajana Nõmme lastemuusikakoolis ja Tallinna muusikakeskkoolis. Kell oli aastail 1989–1993 Eesti Raadio segakoori, 1994–1999 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, 1999–2001 Kõrvemaa muusikakooli ja 2001–2003 Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli direktor.
    Seejärel tegutses ta Loksa…
    1 minut

  • Uus

    Uurisin, milliste loominguliste küsimuste ees seisis helilooja, saanud tellimuse Eesti Kirikute Nõukogult, sest kaheksa sajandi jooksul on ju toimunud väga palju muudatusi nii kirikumuusikas kui ka kirikuelus. Olgu siinjuures lisatud, et kirikumuusika ja vaimulik muusika ei ole mitte päris kattuvad mõisted – vaimulik on avaram. Seejuures on tõsiasi, et kõiki vaimulikke teoseid ei saagi jumalateenistustel esitada. (Küll aga võiks meie kirikumuusikafestivalide repertuaari­valiku põhimõtteliseks eelduseks siiski olla…
    Ene Pilliroog
    2 minutit

  • Heliloomingust on saamas aeganõudev hobi

    Eestis.
    Kuigi mõlemad uuringud on läbi viidud Suurbritannias, on vastajate hulgas palju neid, kes ei ole Suurbritanniaga seotud. Nii et kirjeldatud probleemid on laiemad. Sageli tuleb valida kutsumuse ja võimaluse vahel puhtalt erialase tööga oma peret toita. Visuaalkunstide puhul läheb asi koguni niikaugele, et „issi maksis sinu lasteaiarahaga galeriirenti”. Vabandage sellise demagoogilise kōrvalekalde pärast, aga nii võib tõesti juhtuda, kui kunstnikul on galeriis näituseaeg kirjas ja…
    Maria Mölder
    3 minutit

  • Ilmutuslikud ja igatsevad Pärdi päevad

    Plaadil ja ilmsi
    Avakontsert „Adam’s Lament” ehk „Aadama itk” oli pühendatud viimase aja ühele enim vastukaja saanud muusikalisele kordaminekule, Grammy auhinnaga pärjatud plaadile. Kõlasid samad teosed nagu helikandjal ja ka samas esituses, ainult et eraldi esinenud Eesti ja Läti muusikud (sopran Tui Hirv, bariton Rainer Vilu, Vox Clamantis, Läti Raadio koor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste) olid nüüd sümboolse žestiga oma…
    Aare Tool
    3 minutit

  • Aktsioon „Teeme ära!” jazzivõtmes

    Kui astusin sel talvel esimest korda sisse vastavatud jazziklubisse Philly Joe’s, mis asub küll otse Tallinna kesklinnas, paari sammu kaugusel Vabaduse väljakust, kuid siiski parajalt peidetud ja kõrvalises kohas, tabas mind mingi sürreaalne emotsioon, nagu oleksin sattunud teisele planeedile. Meie kodukamaral viibimises veensid mind vaid väljas valitsenud karged miinuskraadid ning arvukad tuttavad näod hubases ja soojas klubis, sest jazzmuusikuid muudkui vooris uksest sisse, õhus tajutavat ootusärevust…
    Ivo Heinloo
    5 minutit

  • Mida uut toob rütmimuusika õpetamine muusikahariduse paradigmasse?

    Muusikaharidus peab avanema
    Muusikakoolides õpetatakse seni valdavalt klassikalist muusikat. Tõsi, on märkimisväärseid erandeid ning nüüd, kui muusikakoolid on võrdsustatud muu huviharidusega ning jäetud omavalitsuste pidada, on pilt läinud järjest kirevamaks. Siiski on õpetajate ettevalmistus, õppekavade struktuur ja metoodiline pärand jäänud suuresti samaks. Kindlasti on vaja lisaks pakkuda ka pärimus- ja rütmimuusikaõpet, kuid asi pole ainult dieedi rikastamises – teisiti võiks mõtestada kogu lähtepositsiooni ning eesmärgid.
    Klassikalise muusika…
    Virgo Sillamaa
    3 minutit
Sirp