Muusika
-
Eesti muusik ja eesti muusika
„Eliitkontserdid“: Peep Lassmann (klaver) 10. II Estonia kontserdisaalis.
Meil on palju häid ja erilisi heliloojaid. Vähem on võib-olla teadvustatud, kui palju on Eestis sisukaid ja eriilmelisi muusikuid-esitajaid. On ikka justkui mure, kuidas jätkub neile esinemiskohti ja eneseväljendusvõimalusi. Interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi „Eliitkontsertide“ sarja üks väärtusi on asjaolu, et see annab läbilõike meie eriilmelistest esitajatest ja kõrvutab neid – nii paistab kõigi isikupära tugevamalt silma. Paar sõna…2 minutit -
Heli ja keel. Üllatusi ja äratundmisi
Topelt-CD „Heli ja keel“ esitleb luulet ja muusikat siduvas kontserdisarjas (või selle eelloos) kõlanud muusikat, kaheksat teost kuuelt autorilt. Kolmandat hooaega kestvas ja tuntust koguvas sarjas on esindatud ka nüüdisautorid, kuid CD kava hõlmab ainult lahkunud heliloojate teoseid. Luulet plaadilt ei kuule ja siin puudub sõna- ja muusikakunsti kokkupuutest sündiv topeltnõidus. Aga CD-l on omad väärtused: kerguse vaimust kantud esitused ning äratundmised ja üllatused, mida pakub…2 minutit -
Budapest, rahvuslus, Tormis
Nende kolme sõna vahel on mitmesuguseid seoseid. Alustan kaugelt, aastast 1962, kui noor helilooja Veljo Tormis käis üleliidulise heliloojate liidu grupiga Budapestis Zoltán Kodály 80. sünnipäeva tähistamise üritustel, kuulis palju ja tõi kaasa noote, peale Kodály ka Bartóki noote ning huvi nende kirjutiste vastu. Just Kodály koorilaulude kuulmist on ta nimetanud oma ohhoo-elamuseks, mis aitas endani jõuda. Sealt algasid ka jutud muusikalisest emakeelest. Tormis: „Mul on…4 minutit -
Jüri ReinvereErik Berg / PressifotoKultuuripreemia Jüri Reinverele
Reinvere loomingus on siiani olnud kaks lahknevat liini. Üks on modernistlik suund, näiteks tema „Reekviem“ ning muud erilise helitämbriga ja sõnale toetuvad multimeediateosed. Teine on rohkem klassikaline suund, mille aluskivi on „Loodekaar“ ja mitmed sellele järgnenud oopused. Mind huvitaski „Peer Gynti“…3 minutit -
Muutuste keerises
Eesti Rahvusmeeskoori „Tõmbtuulelaulud“ 12. II Estonia kontserdisaalis, dirigent Ants Soots.
Kas sa hiljuti RAMi oled kuulnud? Seda küsitakse minult viimasel ajal sageli. Tunnistan, et ei ole. RAMiga on midagi juhtunud, nad kõlavad teistmoodi, seal toimub midagi, vastavad inimesed erutatult ise oma küsimusele. Seega lähen kontserdile ootusärevusega hinges, et lõpuks ise veenduda, mis siis toimub.
Eesti Rahvusmeeskooril on käsil juubelihooaeg. 70 aastat tagasi otsustas Gustav Ernesaks trotsida heitlikke aegu…3 minutit -
Muusikalugu – kas teel vaevuselt vabadusele?
Linnade muusikaelu Põhja-Euroopa ühises kultuuriruumis
Rahvusvaheline (XLIV Balti) muusikateaduse konverents „Linnade muusikaelu Põhja-Euroopa ühises kultuuriruumis“ („Urban Musical Life in North European Common Cultural Space / Städtisches Musikleben im gemeinsamen Kulturraum des nördlichen Europa”) 6. ja 7. II Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Konverentsi korraldas EMTA muusikateaduse osakond eesotsas professor Toomas Siitaniga ning ettekandeid oodati peamiselt XVII-XVIII sajandi linnade muusikaelu teemal, aga teretulnud olid ka varasema ja…4 minutit -
Noored hoos
Sarja „Ludus tonalis“ viies kontsert 27. I Kloostri Aidas ja kontsertetendus „Valgustatud varjud“ 31. I Kanuti gildi saalis.
Viimastel jaanuaripäevadel oli Tallinnas kaks kõrgetasemelist põnevat kontserti, mille tegijateks noored, kes valdavalt alles üliõpilasedki. Kloostri Aida noorte heliloojate sarja „Ludus tonalis“ viienda kontserdi teemaks oli tants – noored heliloojad pidid kirjutama loo vastavalt täringuvisetena saadud ladinaameerika tantsustiilidele. Laupäevaõhtuse kontsertetenduse tutvustusest internetis lugesin, et selles põimitakse helisid ja hääli,…3 minutit -
Uus
Palju õnne „Violet Wind’si“ esiettekande puhul, räägi palun Raschèr Saxophone Quarteti rollist selle teose sünni juures.
Peeter Vähi: Raschèr Saxophone Quartet (RSQ) on „Violet Winds’i“ üks tellijatest ja loomise initsiaator. See on mulle kui heliloojale suur au, sest RSQ on vaieldamatult saksofonikvartettide kuningas, millele iseloomulik ülim professionaalsus, esituse perfektsus jne. Pealegi andsid nad lubaduse esitada seda teost pärast esiettekannet veel mitukümmend korda maailma eri paigus.
Millele viitab pealkiri…1 minut -
Heaks muusikuks hea pilliga
Marje Lohuaru: „Pillifond – kunagi see kindlasti tuleb!“
Juba aastakümneid on kõneldud, et meie interpretatsioonikunsti arendamiseks tuleb luua pillifond, sest väärtuslike instrumentide muretsemine pole muusikuile enamasti jõukohane. Siinsamas kõrval puudutab seda kitsaskohta ka Toomas Velmet: „Süsteemi juurde peab kindlasti kuuluma töökindel mehhanism, kuidas hankida meie riiki, panka, fondi esimesed tõeliselt kvaliteetsed instrumendid, sest ilma nendeta on keelpillimaailmas kõik tühi töö ja tuuletallamine.“ Kuna pillifondi loomine on jõudnud…2 minutit -
„Figaro pulm“ polaarjoone taga
Virmaliste festival 23. I – 1. II Tromsøs (Norra).
Tromsø on vana linn, põhjamaiste kaubateede ajalooline kohtumispaik, Põhja-Norra suurim kultuurikeskus. Maheda kliima tõttu on Tromsø atraktiivne talvepuhkuse paik ning südatalvel, kui polaaröö on möödas, külastab linnakest tuhandeid turiste, suusatajaid ja puhkajaid. Just jaanuaris-veebruaris on ka virmaliste kõrgperiood. Seda loodusimet, taevakaare valgus-show’d tulevad vaatama külalised ja turistid Norramaalt ja kogu maailmast. Regiooni suurim muusikafestival Nordlysfestivalen ehk Virmaliste festival…3 minutit
