Muusika
-
Ratsionaalne interpreeditüüp ei ole praegu publiku lemmik
Tšaikovski-nimeline interpreetide konkurss on aastakümnete jooksul vahetanud nõudeid ja toimumiskohta, kuid jäänud siiski kõrgema kategooria konkursiks. Kahjuks ei saanud ma olla kohal Moskvas Tšaikovski-nimelises saalis, vaid nautisin konkurssi internetiülekannete (sh järelkuulamine) vahendusel, seejuures väga hea kvaliteediga.
Aastaid on olnud vähemalt viiuldajate kavad suhteliselt ühesugused. Nüüd olid kava tingimused karmimad: avavoor näiteks 40 minuti asemel tunnine, Bachi ja Paganini kõrval juba kohustuslikuna Tšaikovski „Valss-skertso“, lisaks üks teos vabal…3 minutit -
Pjotr Iljitš Tšaikovski nimelised olümpiamängud
Viimase paari nädala jooksul on minu tähelepanu köitnud XV Tšaikovski-nimeline rahvusvaheline interpreetide konkurss, mis nüüd viidi läbi Moskva ja Peterburi parimates saalides. Konkursikorralduses on eelnenud 57 aastaga võrreldes palju muutunud: sellest on saanud taas riikliku tähtsusega (ja riigi rahastatud) ning pingsa tähelepanu all suurüritus, mida nimetataksegi muusika olümpiamängudeks. Korraldusmuutustest on oluline uus eeskiri, mis ei luba žüriitööst osa võtta neil professoritel, kelle õpilased konkursil osalevad. Žüriidel…2 minutit -
Võistlusmöllus mitu eredat pianisti
Esiteks peab mainima, et Tšaikovski konkurss on taastamas oma kunagist mainet – oli see ju oma esimestel aastakümnetel üks neljast tähtsamast pianistide konkursist maailmas. 1990. ja 2000. aastatel käis selle maine väga alla, kuid 2007. aastal hakkasid asjad muutuma ning tõelise läbimurde tegi konkursikorraldus 2011. aastal, kui selle etteotsa asus Valeri Gergijev.
Igal konkursil on kaks põhilist aspekti: üks on see, kuidas kellelgi esitus kunstilisest küljest õnnestub, kuidas…3 minutit -
Konkurss on vaid loterii
XV rahvusvaheline Pjotr Iljitš Tšaikovski nimeline konkurss on lõppenud.
XV rahvusvaheline Tšaikovski-nimeline interpretatsioonierialade konkurss (pianistid, viiuldajad, tšellistid ja vokalistid) viidi läbi 15. juunist 3. juulini. Konkurssi kuulas neli rahvusvaheliselt tunnustatud interpreetidest koosnevat žüriid. Pianistide žüriis olid esindatud mitmed koolkonnad ja ka varasemad Tšaikovski-konkursside laureaadid. Neist inglise pianist Peter Donohoe jagas VII Tšaikovski-nimelisel konkursil (1982) teist preemiat Vladimir Ovtšinnikoviga, kes puudutas hiljutises teleküsitluses ka žürii…2 minutit -
Uudisteos aastast 1938
XXIII Rapla kirikumuusika festivali kontsert „Maarjamaa 800“ 2. VII Rapla Maarja-Magdaleena kirikus: Ines Maidre (orel), Allar Kaasik (tšello), Arete Teemets (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Atlan Karp (bariton), kammerorkester Collegium Consonante, dirigent Lehari Kaustel, Kaarli kontsertkoor, Estonia seltsi segakoor, Tartu ülikooli kammerkoor, koormeister Heli Jürgenson, dirigent Raul Talmar.
Lõpuks ometi on Maarjamaal tõeline suvi! Rapla linnakese jõekaldad on lausa tiined jasmiinilõhnast ning linna keskpunkti Rapla Maarja-Magdaleena kiriku paesed seinad…3 minutit -
Üllatusfestival Kilingi-Nõmmes
Heade lugude tekkimise linn tervitas taas muusika- ja festivalielamuste otsijaid „Schillingiga“.
Põlvkondi ühendav festival. „Schilling“ oli üheks päevaks ja ööks kõigile ühtmoodi kodune: oli nii vanu „Schillingi“ hunte, pereinimesi, aga ka noori armunuid, hipstereid ja neid põlgavaid antihipstereid ning uudishimulikke uusi tulijaid. Pidu Kilingi-Nõmme suveaias on muutunud festivaliks, kus vähemalt kaks põlvkonda koos elamusi kogub, võiks koguni öelda, et rokib. Bände, kelle nimi laiemale ringile midagi…3 minutit -
„Ülimaks vaikuseks“ ilmus RAMi ette Peeter Vähi ise, käes budistlikud pillid, ning tema kõrval tõsine ja kaunis Kadri Voorand.Jaanus SiimLüürilised üllatused Viljandi lähistel
Suure-Jaani muusikafestivali esimesed kolm päeva 18. – 20. VI Hüpassaares, Lubjassaares, Kondase majas ja Suure-Jaani keskkooli aulas.
Jaanipäevaga lõppev Suure-Jaani muusikanädal sookontserdi, Mart Saare lauljate konkursi ja kohustusliku vihmasabinaga on leidnud oma õiglase paiga igas muusikasuves, nagu Viljandi folk või augustikuine Birgitta festival. Festivalipuudust ei…5 minutit -
Lendutõusuteel
EMTA kompositsiooniosakonna lõpetanud heliloojad ja nende lõputööd
Sel kevadel lõpetas Eesti muusika- ja teatriakadeemia kompositsiooniosakonna ühtekokku kümme tudengit, nende hulgas kolm klassikalise heliloomingu eriala: Elis Vesik magistriõppes, Johanna Kivimägi ja Alisson Kruusmaa bakalaureuseõppes. Elektroakustilise loomingu eriala lõpetasid Imre Sooäär magistriõppes ja Alvin Raat bakalaureuseõppes. Peale heliloojate võrsuvad kompositsiooniosakonnast aga ka helirežissöörid ja audiovisuaalkunstnikud. Magistrikraadiga lõpetas helirežii erialal Joonas Murand (cum laude) ning audiovisuaalse…5 minutit -
Tubin ja Oja segakoorilt Huik
Eesti kultuuriloos on vähe isikuid, kes pakuvad võrdlemiseks nii soodsat ainest.
Eduard Tubina ja Eduard Oja 110. sünniaastapäeva kontsert 15. VI Mustpeade majas: segakoor Huik, dirigent Kaspar Mänd, klaveril Auli Lonks ja Jakob Teppo, kaastegev Tõnis Rätsep.
Kuidas ei ole ükski koor varem millegi selletaolise peale tulnud? See küsimus kangastus 15. juunil Mustpeade majas, kus segakoor Huik esitas Kaspar Männi juhatamisel läbilõike Eduard Tubina ja Eduard…4 minutit -
Tavateadvusest terviklikkusse
Kristjan Kõrveri kammerooper „Raud-Ants“ Tallinnas
Kammerooper „Raud-Ants“ koostöös Theatrumiga 15. ja 16. VI Tallinna Püha Katariina kirikus: ansambel Resonabilis koosseisus Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello), dirigent Andrus Kallastu. Helilooja ja libretist Kristjan Kõrver, lavastaja Ott Aardam, valguskunstnik Rene Liivamägi.
Kristjan Kõrveri „Raud-Ants“ on paljude tähenduskihtidega lürogroteskne mõistulugu muusikas, kuhu on kontsentreeritult koondatud nii inimolemise tuum- ja valupunkte kui ka…4 minutit
