Toeta

Muusika

  • Melodija viimased päevad Baltimail

    Aastatel 1985–1991 avaldas Melodija hämmastava hulga eksperimentaalset muusikat, muu hulgas Balti riikide iseseisvusliikumist toetavaid laule.

    Nõukogude Liit oli üks maailma suuremaid plaaditurge. 1970ndatel ja 1980ndatel toodeti aastas peaaegu 200 miljonit heliplaati, mis asetab NSVLi plaadimüügi Ühendkuningriigi ja Lääne-Saksa­maaga samale pulgale. Aastas anti välja umbes 1200–1500 uut nimetust.
    Muidugi oli Nõukogude plaaditööstus lääne omaga võrreldes teistmoodi. See oli osa plaanimajandusest ja plaatide tootmise monopol kuulus NSV Liidu kultuuriministeeriumi üleliidulisele…
    Pekka Gronow
    7 minutit
  • Algab teadliku laulja kujundamine
    Euroopa Kultuuripealinna Segakoor jättis 25. VIII vana nimega hüvasti ja jätkab Veronika Portsmuthi kooriakadeemia kontsertkoorina. Fotol Veronika Portsmuth ja Ants Lusti.
    Aime Pärisalu

    Algab teadliku laulja kujundamine

    Tänapäeva innovaatiline, maailmale avatud inimene tahab, et amatöörtasemel koorilaul oleks hea energiaga, nüüdisaegne, köitev ja loogiline.

    Maria Mölder
    9 minutit

  • Koorilauljad kartulitega

    Praeguses koorimuusikas on suur vajadus haritud lauljate järele – muusikalise kirjaoskuse ja erisuguses muusikas orienteeruvate koorilauljate järele.

    Kontsert „Loojangu muusika“ 20. VIII Haapsalu toomkirikus. Eesti Segakooride Liidu (ESL) suvekooli ühendkoorid (koormeistrid Mai Simson, Kuno Kerge, Mariell Aren ja Roland Viilukas), solistid Arete Teemets, Evelin Ester, Tamar Nugis ja Valter Soosalu, Üle-eestiline noorte sümfooniaorkester, Ene Salumäe (orel), dirigendid Tõnu Kaljuste ja Erki Pehk. Kavas Mozarti ja…
    Marge-Ly Rookäär
    4 minutit
  • Laul ja laululava
    2017. aasta Karja kihelkonna laulu- ja tantsupidu Leonhard Lapini projekteeritud Leisi laululaval.
    Silvar Mehik

    Laul ja laululava

    Kui keskusteludes ei saa eestlased sageli sõna suust, siis lauldes nende suletud loomus avaneb, mõnel meist vaid lauldes.

    Leonhard Lapin
    5 minutit

  • Muusikaperekondade võimalikkusest

    Helide sees üleskasvamine on eluviis, sest vaikus on muusikute peres teatavasti harv nähtus.

    Eesti professionaalne muusikaharidus ulatub vaid mõne põlvkonna taha ja napilt üle saja aasta on möödas sellest, kui meie esimesed andekad muusikud läksid Peterburi konservatooriumi kõrgharidust saama. Meie seas on praegugi muusikute dünastiate tuntud vanaisad, kes alustasid muusikuteed näiteks Tartu või Tallinna muusikakoolis lihtsa maalapsena teiste omasuguste seas, kõik võrdsena stardipaku taga. Praegu…
    Nele-Eva Steinfeld
    5 minutit
  • Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika
    Tinariwen tõi tuareegide muusikasse elektrikitarrid ja kujundas isikupärase stiili, mida on võrreldud bluusiga.
    www.lavoz.com.ar

    Tuareegide proosaline argipäev ja trööstiv muusika

    Sahara kõrbeelanikke kujutatakse kui elujõulisi ja sitkeid kogukonna liikmeid, kes võitlevad oma vabaduse ja ideaalide eest, ühes käes automaat ja teises kitarr.

    Janno Zõbin
    5 minutit
  • Kus on nüüdismuusika juured?
    Helena Tulve sai 13. augustil teise Lepo Sumera preemia, mille kaudu soovitakse väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust.
    Tarvo Hanno Varres

    Kus on nüüdismuusika juured?

    Helena Tulve „Sula“ on üks neist teostest, mille väljenduslaad on suuresti määranud praeguse stiilifooni ja toonud endaga teatud paradigma- või vähemalt retoorikamuutuse.

    Aare Tool
    4 minutit

  • Lepo Sumera preemia laureaat Helena Tulve

    Tänavuse Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia pälvis Helena Tulve. Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud auhind anti üle 13. VIII Pärnu muusikafestivalil.
    Heliloojate liidu juhatuse esimehe Märt-Matis Lille sõnul soovib žürii Lepo Sumera preemia kaudu väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust, mille üks olulisemaid külgi on julgus teha isikupäraseid valikuid ning valmidus pikaks ajaks neile kindlaks jääda. Need omadused iseloomustavad Lille arvates ka Lepo Sumera elu…
    2 minutit

  • Lavastaja kapsaaed Birgittal

    Tänavune Birgitta festival oli justkui suurepärase näitematerjaliga muusikateatri lavastamise põhitõdede meistriklass.

    Kui juhinduda mõttest, et inimene õpib kogu elu, ja heita vastlõppenud Birgitta festivalile pilk läbi teatripedagoogilise prisma, võiks öelda, et aset leidis suurepärase näitematerjaliga muusikateatri lavastamise põhitõdede meistriklass. Nüüdislavastused demonstreerisid laial skaalal eri stiilide segamist, žanriüleste sildade ehitamist, loo jutustamise tehnikaid, fookuse ja detailide olulisust, suure trupi juhendamise ohte, näitlejaülesande…
    Auri Jürna
    6 minutit
  • „Gambavaim“ ühendab eesti gambahuvilisi
    „Gambavaimu“ osalised kontserdil Kuriste kirikus.
    Saale Fischer

    „Gambavaim“ ühendab eesti gambahuvilisi

    „Gambavaim“ on olnud kauaoodatud kohtumis- ja arenemispaik ning laagris selgub, et Eesti asjaarmastajatest vanamuusikud on oma tegemistes järjepidevamad kui profiansamblid.

    Saale Fischer
    5 minutit
Sirp