Eesti kõige suurem orel on korda saanud. Tänupalvuse kontserdil võis kuulda nii mõnegi sooloregistri kõla, mida ammu kuulnud polnud, sest see lihtsalt ei töötanud.

Alberto Ferro on täielikult muusikale keskendunud artist, kes esitab kontserdil oma nägemuse teostest ega näe seal eneseeksponeerimisele kohta.

Mida tugevamini mind eemale lükatakse, seda kõvemat tõmmet ma tunnen, sisemine masohhist hüppab kilgates üles-alla.
Signe Sõmer: „Mulle meeldib, kui dirigendid loovad kujutluspilte ja räägivad lugusid, kui ei tegeleta vaid tehniliste küsimustega – nii ei kao muusika tegemise mõte.“

Eesti Filharmoonia Kammerkoori avakontsert, mille peateos oli Ferenc Liszti „Via crucis“, pakkus võimaluse aeg maha võtta.

Milline on uue hooaja visioon ja kuidas publiku tähelepanu köita? Need küsimused kerkivad usutavasti nii muusikamaastiku värskete kui ka kauaste tegijate ette.

Midagi nii ekstreemset, et „torumehed“ ronivad muusikapäeva aktuse pärast evakuatsiooniteed tõkestama, ei olegi vist varem ette tulnud.
Seda, kas festivali üldine suund võtab edaspidi kursi rohkem rokile-popile või džässile, näitab ilmselt aeg.
KERRI KOTTA
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.