Tartus nüüdismuusikat edendava Tartu Heli ehk TaHe uue hooaja nostalgiapitseriga avakontsert sobis hääbuva suve hõnguga ja tõi kuulaja tagasi reaalsusesse.
Tartu Heli (TaHe) kolmanda hooaja avakontsert 7. IX Tartu kõrgema kunstikooli Pallas galeriis Noorus. Duo Telluur: Heli Ernits (oboe, inglissarv) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr). Kavas Katrin Alleri, Gregor Kulla ja Marta-Liisa Talveti teoste esiettekanded ning Elo Masingu looming.
TaHe tutvustab end 2017. aastal…
Liina Sumera: „Mulle meeldib mõelda nii, et kontserdimuusika kirjutamine on võrreldav filosofeerimisega ja ma kasvan hinges seeläbi.“
Liina Sumera on helilooja ja helirežissöör, tema viimaste aastate looming on seotud peamiselt filmi- ja teatrimuusikaga. 2018. aasta Eesti muusika päevadel esiettekandele tulnud elektroonilise teosega „Conatus“ pälvis ta 2019. aasta kevadel LHV Au-tasu eripreemia – teosetellimuse EMPile.
Kuhu ennast heliloojana paigutad?
Ma ei oska ennast veel kuhugi…
Pungis on oma feministlik moment, mis seisneb selles, et ühe kattevarju all saavad kokku ning eksisteerivad erinevad arusaamad kehast, individualismist ja identiteedist.
Hiljuti käis siit ja sealt läbi uudis, et ühisrahastuse korras kogutakse raha lauljanna Poly Styrene’ist ja tema bändist X-Ray Spex rääkiva dokumentaalfilmi lõpetamiseks. Kui nüüd aus olla, siis omal ajal mulle see punkkollektiiv üldse ei meeldinud. Peamine põhjus oli selles, et neil oli kriiskav…
Kui nüüdisaegseid veebisuhtlusvõrke iseloomustab kapseldumine kitsastesse huvigruppidesse, siis Rada7.ee foorumiformaat soodustas eestikeelsete kasutajate ja kildkondade ideedevahetust.
Kui ma 2003. aasta 24. juuli varahommikul endale alternatiivkultuurifoorumisse Rada7.ee kasutajakonto tegin, ei olnud mul selget ettekujutust tolle keskkonna iseärasustest ja suhtlusreeglitest. Teadsin vaid, et sealne tuumik – lehe loojad ja aktiivsemad kasutajad, keda võis rokkfestivalidel näha möllamas ühetaolistes särkides – on minust keskeltläbi veidi noorem ja…
Thomas Adèsi muusikas ja selle illustratsiooniks loodud koreograafias kujutatud Surm (Ingmar Jõela) on kõike muud kui stoiline: see Surm lausa upub emotsioonide ja teatraalsete pooside sisse, tormab lava ühest otsast teise, kõlgub trossi otsas laes nagu tsirkuses, püherdab põrandal ja lehvitab surilinaga.
Olev Ainomäe kaunilt kujundatud tämber ja muusikaline tunnetus on Eesti publikule väga tuttav.
Olev Ainomäe 65. sünnipäeva kontsert „Oboe d’amore – armunud oboesse“ 31. VIII Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. Olev Ainomäe (oboe), Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo Remmel (kontrabass), Urmas Vulp (viiul) ja Maria Nesterenko (vioola). Kavas René Eespere, Peeter Vähi, Antonio Vivaldi jt teosed.
Olev Ainomäe on aastakümneid järjepidevalt märkinud oma ümmargusi…
Kui liita kuulajate ja esitajate entusiasm, võib sedastada: meil on suurvormide jaoks aega ning, jah, me tõesti armastame Brahmsi.
Valle-Rasmus Roots (tšello) ja Sten Lassmann (klaver) 29. VIII Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas. Kavas Johannes Brahmsi sonaadid klaverile ja tšellole.
Monograafiline sonaadiõhtu on omajagu riskantne ettevõtmine, mistap saab seda kogeda kaunis harva. Polevatki ju tänapäeva inimesel aega, mida pikkadele suurvormis teostele kulutada.1 Ometi avas Eesti interpreetide liit…
„Võib-olla on kunagi hoopis 90% heliloojatest naised ja see ei oleks ju võrdsus,“ ütleb Austraalia Kammerorkestri peadirigent, viiuldaja ja helilooja Richard Tognetti, kelleni Eesti helilooja Galina Grigorjeva muusika jõudis just tänu positiivsele diskrimineerimisele.
Tšellist Theodor Sink on oma põhjalik-nõudliku muusikasse suhtumisega võitnud kolleegide sügava lugupidamise, kuulajad hindavad aga ennekõike tema väljendusrikkust ja karismat.
Rännakust Sumera kaudu Sibeliusest Straussini kujunes külluslik ja haarav helimatk, mille läbinut valdas põhjatu rahulolu, nagu ikka pärast pikka ja rasket matka.
Pekka Jalkanen: „Minu meelest on 1970. aastatel alguse saanud eesti heliloojate koolkond olnud nüüdismuusikas tähelepanuväärne ilming: samal ajal kui see oli eemaldumine sotsialistlikust realismist, oli see ka oma uustonaalsuses radikaalne alternatiiv Euroopa postserialismile.“
Pekka Jalkanen: „Maailm muutub väiksemaks ning muusikakultuurid hakkavad omavahel suhtlema ja üksteisesse sulanduma. Vastureaktsioonina sünnib spekter erinevaid autentsusliikumisi.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Thomas Adèsi muusikas ja selle illustratsiooniks loodud koreograafias kujutatud Surm (Ingmar Jõela) on kõike muud kui stoiline: see Surm lausa upub emotsioonide ja teatraalsete pooside sisse, tormab lava ühest otsast teise, kõlgub trossi otsas laes nagu tsirkuses, püherdab põrandal ja lehvitab surilinaga.Siim Vahur
„Võib-olla on kunagi hoopis 90% heliloojatest naised ja see ei oleks ju võrdsus,“ ütleb Austraalia Kammerorkestri peadirigent, viiuldaja ja helilooja Richard Tognetti, kelleni Eesti helilooja Galina Grigorjeva muusika jõudis just tänu positiivsele diskrimineerimisele.Simon van Boxtel / Austraalia Kammerorkester
Tšellist Theodor Sink on oma põhjalik-nõudliku muusikasse suhtumisega võitnud kolleegide sügava lugupidamise, kuulajad hindavad aga ennekõike tema väljendusrikkust ja karismat.Martin Dremljuga
Pekka Jalkanen: „Minu meelest on 1970. aastatel alguse saanud eesti heliloojate koolkond olnud nüüdismuusikas tähelepanuväärne ilming: samal ajal kui see oli eemaldumine sotsialistlikust realismist, oli see ka oma uustonaalsuses radikaalne alternatiiv Euroopa postserialismile.“Erakogu
