$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

„Põrmuline“ ei püüa vaimustada efektide ega dramaatiliste kõrgpunktidega, vaid loob mediteeriva, sisendusjõulise ruumi, kus seisundid võivad, aga ei pruugi ajapikku avalduda.

Äkki me tõesti sünnime siia ilma vastusega ja see, mis tuleb üles leida, on küsimus.

Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi eelne elevus mõjus südantsoojendava meenutusena äsja lõppenud Eesti muusika päevadest.

Muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga sool on nähtamatu.

Nüüdismuusika festival avanes nagu kaunis elurikas mets. Oli tarkust, igavust ja kordust, aga ka väikseid ülevoolavaid hetki – eriti vokaalkontsertidel.

Els Himma laulurepertuaar on stiilikirev, koosnedes lääne laulude kaveritest ja eesti heliloojate loomingust.

„Põrmulise“ lähtematerjal on rikkalik, inspiratsiooni on ammutatud nii folkloorist kui ka psühholoogiast, põimitud on objektiivset ja subjektiivset.

Tuleb tõdeda, et „Boheem“ on oma krestomaatilisusest ja „ajatusest“ hoolimata tänapäevani päriselt kõnekas, iseäranis seekordses Vanemuise tõlgenduses.

Hämmastav, kui rikas on siinse heliloomingu ajalugu ja tänapäev: sellest andis tunnistust esiettekannete suur osakaal esitatava materjali hulgas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.