Lõpulugu
-
Tants raamatutünni ümber
Hingedeajal 500 aastat tagasi konfiskeeris Lübecki raad võõrastemajas Kuldsarve Juures ühe raamatutega tünni, mis oli teel Riiga. 8. novembril 1525 on Lübecki toomdekaan Johannes Brandes kirjutanud päevaraamatus, et tünnis oli lisaks luterlikele raamatutele ka tekste Liivimaa rahvakeeltes – läti ja eesti keeles. Vahetult järgnenud uurimise tulemusena luterlikud raamatud hävitati. Mis sai ülejäänutest, üheselt selge ei ole, kadunud nad igal juhul on.
See napp informatsioon on andnud eestlastele…4 minutit -
Millal robotid raamatutesse kolivad?
Viimase aasta-paariga on tehisarust – erisugustest digirobotitest – saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka pärismaailma.
Ühismeediast on saanud virtuaalne miiniväli. Tõsi, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, õhkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest või ühiskonna kibedatele valupunktidele näpuga näitavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kitšilikud illustratsioonid või psühhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga mängivad videoklipid, mille kõigi puhul on inimene…3 minutit -
Raamatud teevad maailma paremaks
Kafka väitis, et inimene peaks end kinnisideedel juhtida laskma. See on hea nõu – ja mitte ainult raamatute lugemise puhul.
Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust kätte, et raamatud on järjekordsed n-ö asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad üle pea ja see hakkab…4 minutit -
Lugemisest, kirjutamisest ja õpetamisest
Noorte jutustamisoskust vaadates ei olegi äkki tragöödia, kui lugude hankimise meediumid on muutunud?
Raamatuaasta puhul peaks vist ette võtma juba ilmunud raamatud. Ometi tahan rääkida tekstidest, mida lugeda on olnud mulle sama avardav ja loov kogemus nagu trükis ilmunud raamatuidki.
Alustuseks: ma ei oleks iial uskunud, et minust saab õpetaja. Aga sai, olgugi et kõrghariduse tasandil, Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Ja kuna olen ise kirjutamisega elatist…4 minutit -
Kuidas kirjeldada Hamleti monoloogi?
Kuidas portreteerida näitlejat ja tema rolli? Kuidas tempida vajalik, lausa vältimatu subjektiivsus vähegi üldistusvõimelise kõrvalpilguga?
Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta mõtiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind jälle painama lause ühest teatriarvustusest: „Lihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta ühtegi inimest isiklikult.“*
See väide ei anna rahu, on küünistanud südant terve suve, nüüd juba sügisegi. Tõsi, kiskusin üksiku lause kontekstist…4 minutit -
Lõhnavad tähed
Ilmas leidub ka lihtsaid asju. Näiteks majad, toolid või raamatud, kui võtta esimesed, mis pähe tulevad.
Võtame maja. Kuuldes sõna „maja“, tekib igaühe silme ette mingi kujutis. Paljudel meist sokkel, põrandad, seinad, laed, katus. Kõik arusaadav. Aga mis on maja? Mis ta tõeliselt on? Vastus ei peitu üksnes ülal toodud loetelus. Maja näib olevat midagi muud, rohkemat. Näiteks peavari. Pelgupaik, koosolemise koht, taastumise, armastamise koht. Kodu. Maja…4 minutit -
Kuidas lugeda „Dissidente“ aastakümneid hiljem?
„Tallinn on võlulinn,“ meenutab Aleksandr Podrabinek NSVLi dissidentide seltskonna 1977-1978. aastavahetuspidu poliitvangis viibinud Sergei Soldatovi naise Ljuda Grünbergi pool.
Aleksandr Podrabineki„Dissidente“ (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegipärast meelde levinud tõdemus, mille järgi pidi iga järgnev põlvkond tõlgendama Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ omamoodi. Teose puhul, mis anti täismahus raamatuna välja 1869. aastal ning mis paigutub tegevusaja poolest veelgi varasemasse aega, on see väide…4 minutit -
Siis kui sõnad kannavad …
Raamatuaasta peaks meid tagasi juhtima kõige lihtsama ja ka kõige olulisema juurde – märkama sõnaruumi, mis meid ümbritseb.
Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks.
Raamatupoosetajad
Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju peaaegu sama uhkelt. Raamatupoose tähendab, et raamatud on talle enesekuva valuutaks:…4 minutit -
Raamatud ja mustandlikkus
Lõpuni sisustatud toa asemel leiab lugeja end koridorist, kus on mitmeid uksi, mille taha jäävad toad saab lugeja ise sisustada.
Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust.
Maailmas on vähe asju, millest annab ammutada pikaajalisemat naudingut kui hästi tehtud raamatust.…4 minutit -
Muusika psühholoogilisi mõjusid on igasuguseid ja uisapäisa ei maksa kõigile patsientidele ikkagi sama plaati peale panna.Matias MangoMuusikast kirjutatu läheb korda
Muusika on lihtsalt olnud alati nii tähtis, et sellest tuleb maha jätta kirjalik märk.
3 minutit
