
Piret Karro: „Dekoloniaalne positsioon on justkui uks, kust saan liikuda feminismi ja sooteemade ristumispunktini teiste ühiskondlike teemadega.“


Peep Peterson: „Ametiühingute tarvis on prekaarne töö nagu autojuhtimise pimeala. Me teame, et see on olemas, kuid me ei näe seda.“

Endises Narva Kreenholmi direktori villas on orgaaniliselt ühendatud kunstiresidentuur ja näitusepind, hiljaaegu leidis seal endale koha ka EKA magistriõppe kirjutamislaager.

Johanna Rannula: „Videomängud on konks, mille abil tuua publik kunsti juurde, avardada kunsti vastuvõtmist. Loodan, et ka edaspidi leitakse selliseid konkse.“

Mara Ljutjuk ei ürita oma kunstis kedagi petta, midagi ilusamaks (või koledamaks) maalida. Kõik on selline, nagu ta seda tajub. Seda võib nimetada hingeliseks realismiks.

1930ndate ja 1960ndate moodsuse märgi rüiutehnika surus gobelään 1970ndatel tagaplaanile. On aeg anda rüiutehnikale uus elu.

Tartu kunstimuuseumi näitustelt paistab välja ports pisikesi, kuid hoolega tehtud otsuseid, mille juures ühe aja kunstnikud on aimanud teise aja omade eelistusi. Sellest on sündinud midagi ilusat.

Kui aasta jooksul saab käia vaid ühel maalikunstinäitusel, siis soovitan kindlalt Ludmilla Siimu „Olemise helki“ – hea kunst ei kaota ajaga midagi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.