
„#FramedinBelarus“ on pühendatud Valgevene poliitvangidele, et ebaõiglaselt süüdi mõistetuid ei unustataks ega mõeldaks neist kui anonüümsest inimmassist.

Jaanus Samma koostatud näituse värskus peitub üleminekute ja jätkuvuse väljatoomises, mida ta koostöös Karlsoni, Liivranna ja Lüüsiga on avanud laialt levinud sümbolitega.

Vano Allsalu: „Olen veendunud, et teha head, see tähendab inimesi kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab kunstnik olema väga enesekindel ja ka enesekriitiline.“


Reimo Võsa-Tangsoo teose tehnika ja materjalide loetelu on etiketižanri irooniline kommentaar, kuid ka installatsiooni kõige täpsem võimalik kirjeldus.

Lisana Hessen-Kasseli muuseumi von Blanckenhageni kunstiostude väljapanekule on Kadrioru muuseumis väljas ka Tartu ülikooli raamatukogule kuuluvaid töid.


Maria Helen Kännu kuraatoriprojekt puudutab vaataja hinge, kuid selles ei puudu ka kannatuste ja lagunemise ilu nautimise soovi varjatud süüdistus.

Autentseim viis Kiwa „Metanoiat“ dešifreerida peitub joovastavas vabaduses jätta see dešifreerimata, jätta alles selle kummituslikkus ning võtta osake sellest endaga kaasa.

Kunstirahvas seisab punamonumentide mahavõtmise kampaanias lõhkise küna ees suuresti kunstiteadlaste tegemata töö pärast.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.