
Timo Toots demonstreerib Tartu Kunstimaja näitusel karmis halastamatuses, mida tehnoloogia meiega teeb või teha võib.

Loovisikute toimetuleku parandamiseks on kunstivaldkonnal vaja lisarahastust ja valdkonnaülest koostööd.

Milena Appajeva kuraatoriprojekt sobib NARTi. Ühte ruumi on kokku toodud noorte kunstnike installatsioonid ja tuntud pitsimeistri Olga Kublitskaja looming.
Tartu kunstimuuseumi viltuse maja kunsti näitamiseks kehvad ruumid on nii mõnigi kord tapnud hea idee. Seekord on aga kujundus päästnud näituse.

Holger Looduse „18 kevadist hetke“ on lihtsa, kuid geniaalse idee ja perfektse teostusega näitus, millest osasaamine nõuab aega ja vaimset pingutust.

Kumu teamLabi näitus kuulub tehnokunsti populariseerimise trendi, kuid vormistus on atraktiivne, terviklik ja professionaalne.
Masin ei tooda seda, mida ei ole varem tehtud. Niikaua kui kunstnik suudab hoida oma suunda, stiili ja autentsust, on kõik hästi.

Regina-Mareta Soonseina võib nimetada paradoksaalseks partisaniks, kes võitleb väljal, mis pole tema kontrolli all, ujub küll vastuvoolu, kuid ei tööta siiski välja vastu.

Rakenduskunstist tööstuskunsti ning unikaaltarbekunsti kaudu nüüdisdisainiks ja materjalikunstiks

Gary Markle: „Minu uurimuse mõte on seada kahtluse alla autorsus ja seega inimkesksus ning liikuda esteetika suunas, kus esiplaanil on koostöö, sümbioos ja koevolutsioon.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.