-
Kristjan Mändmaa
Mida andsid briti graafilise disaini ajakirja Dot Dot Dot toimetajate loengud meie kujundajatele ja kujundustudengitele? Kas meil on pinnast, millega loengutes välja öeldud ideed haakuksid?
Loodetavasti andsid need loengud nii mõndagi. Tegemist on kogenud ja maailmas nõutud lektoritega, kes said suurepäraselt hakkama ka seekordse maratonilaadse loenguseeriaga. Kuuel õhtul järjest kuulajaid millegi sisukaga köita, see pole lihtne. Teemadeks olid loomulikult disain ja tüpograafia. Eriliseks tegi kuuldu uudne…
-
Üritada parandada maailma, genereerida strateegiaid ? see on tõeliselt ainulaadne. Ja ehkki kõik parandusstrateegiad on osutunud utoopiaks ja leidnud kõikvõimalike jõudude hämmastavalt üksmeelset vastuseisu, näib maailm siiski neid utoopiaid mäleta(da taht)vat. Enamgi veel: need saadavad inimkonda püsivalt latentse unistusena.
Kunstiajaloos kõige rohkem kujutatud kristlike sü?eede nagu ?Karjased/Kuningad Jeesuslast kummardamas?, ?Madonna Jeesuslapsega?, ?Püha õhtusöömaaeg?, ?Kristus ristil?, ?Haudapanek?, ?Piéta? seas ei väljendu üheski teises Jeesuse roll ja asend tähendusrikkamalt…
-
Jaan Elkeni näitus ?Maalid 1978 ? 2005? Tallinna Kunstihoones kuni 10. IV.
Jan Kaus: Näituse avamisel pidas mulle valgustava loengu Harry Liivrand, kes juhtis tähelepanu sinu maalides tugevalt kohal olevale verbaalsusele, tekstilisusele: enamikul sinu teostel figureerivad erinevates suurustes ja ?riftides sõnad ? olgu need siis poliitilised lööksõnad või laulusõnad, asugu nad siis pinna keskel või ääres. Tekib teatud paralleel Raul Meelega, kes on püüdnud leida ühenduslüli kujutava…
-
Gints Gabrāns. Starix. 2003.
Gints Gabrānsi näitus ?Nähtav/nähtamatu. Tajumise saar? kuni 3. IV.
Mida siis kirjutada Gints Gabrānsi, 34aastase läti kunstniku kohta, kel on rahvusvahelist haaret ja põhitöö teatrikunstnikuna nagu Ene-Liis Semperil? Et tal on parasjagu näitus Rotermanni soolalaos? Tõsi ta on. Aga kas tuleks kirjutada ka sellest, et siinsamas on ta paar korda varemgi esinenud, teinud läti kunsti tutvustaval ?Grammatikal? koos Monika Pormalega ?Riia kohtinguagentuuri?…
-
Jarõna Ilo on sündinud ukrainakeelses kodus venekeelsel kodumaal. Kioskitest osteti poolakeelseid ajakirju. Prahas õppis ta fotograafiat t?ehhi keeles ja Tallinnas graafikat eesti keeles. Norras jäi külge norra keel, inglise keel on pealekauba. Ühe keele juurde pöördub ta alati. See on joonise visuaalne keel.
Mingil hetkel kunstiharidus emantsipeerus klassikalisest akademismist, kipspeade kopeerimisest ja anatoomiaeksamitest lahtilõigatud laipade juures. Jutt joonistamise õpetamise vajalikkusest tunnistati kohatuks, fotograafia arengu tõttu isegi kohtlaseks.…
-
Dezsö Korniss. Võitlus. Õli, lõuend. 1949.
Budapesti lähedal paikneva maalilise suvituslinna Szentendre kauase (75 aastat) kunstnike koloonia 27 teosega näitus ei peagi andma täit ülevaadet kõigist stiilidest. Näitus on siiski nii hästi koostatud, et saame ettekujutuse peale Szentendre, ka kogu Ungari kunsti palgejoontest ja suundumusist nimetatud ajavahemikul.
Szentendres on aegade jooksul tegutsenud suur hulk häid kunstnikke, seda eriti 1920ndail, mis on ungari kunstis üks huvitavamaid ajajärke.…
-
Rändnäitus ?Mehed metsast ja mere äärest?. Kuraator Sigrid Saarep. Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis 4. VIII ? 19. IX 2004; Kondase keskuses Viljandis 28. X 2004 ? 30. I; Pärnu uue kunsti muuseumis 20. II ? 31. III. Osalevad Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu saare kaasaegsed rahvakunstnikud Jaan Oad, Aleksander Tarvis, Harri Aer, Lembar Linder, Maido Toll, Karla Krall, Voldemar Õun, Olev Johannes, Pärnu näitusel lisaks Pärnu mehed…
-
Kristjan Mändmaa, mida õpetlikku kogesid Berliini disaini näitusel?
Näitus ?Re-Design Europe? Berliini posti- ja kommunikatsioonimuuseumis mõjus oodatust väiksemana. Ehk oli asi selles, et algse plaani järgi pidi väljas olema kõigi uute liidumaade disain, aga kuuldavasti ei olnud kõigi tööde tase nõutaval kõrgusel ja alles jäi vaid 8 riiki. Eesti nende hulgas ning ilmselt tuleks seda komplimendina võtta.
Kuidas Eesti ekspositsioon mõjus?
Näituse kujundus oli küllalt pealetükkiv. Pealkirjas sisalduva re-design?i…
-
irje Helme, Kumu direktor Kumule on eesti rahval kõrgendatud ootused ja on ka selge, et uue hoone valmimisega Eesti Kunstimuuseumi tähendus meie vahest mitte nii kultuurilembelises ühiskonnas kasvab. Kuid on ka selge, et sootsium on seda rikkam ja kultuurielu paindlikum, mida rohkem kultuuriinstitutsioone meil on. Mis saab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest? Kas see jätkab kellegi teise juhtimisel või ühendatakse Kumuga? Kumul on erakordselt vastutusrikas roll tänases…
-
>Reet Mark, Tartu Kunstimuuseumi direktor Milline on Tartu Kunstimuuseumi koht Eesti kunstielus? Tartu Kunstimuuseum on jäärapäiselt püüdnud võistelda Eesti kunstimuuseumiga. Kui väliskunstimuuseum kõrvale jätta, siis kogudelt oleme ju peaaegu võrdsed. Inimesi ja raha on meil muidugi vähem. Samas oleme me juba 1988. aastast saadik näidanud 9 erinevat eesti kunsti püsiekspositsiooni, kõik peaksid mäletama selliseid näitusi nagu ?Elmar Kitse fenomen?, ?Rujalist roostevaba maailma. 1970ndate kunstist?, Konrad Mäe…
