-
Miljard Kilk. Let?s go! Õli, lõuend. 1979.
Miljard Kilgi esimene panus Eesti kunsti krestomaatiasse on stagnaaegne teksapükstes ?Let?s go!?, kus ta enda koos kunstnikusemudega ORWO diapositiivilt maha maalis. Midagi selles pildis häiris tollaseid kunstikriitikuid. ?Let?s go!? bravuurne kauboikankaan ei sobinud seltskonda, kus ameerika kultuurist palju ei peetud. Seda ei maksa segi ajada nõukogudeliku eelarvamusega. Õhtumaa eliidi ahtrilainet jälitavas Eestis on Ameerikat ikka vulgaarseks peetud. Kuigi teksased enam…
-
Kaido Ole. Tüdruk ja poiss. 2005.
Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus ?Identiteedid? kuni 6. III. Kuraator Harry Liivrand, kujundanud Andres Tolts.
Aastanäituse formaat on ilmselgelt üsna ebamugav. Sellesse on sisse kirjutatud mitmeid tasandeid, millega aastanäituse koostajatel tuleb vähem või rohkem arvestada: esinduslikkus, ülevaatlikkus, pidulikkus. Selles suhtes ei hakka ma üle kordama professionaalide arvamusi, et Harry Liivrannal ja Andres Toltsil on õnnestunud kätteantud formaadis luua kõnekas ekspositsioon. Midagi…
-
Valve Janov. Lüüdi Haapsalu rannas. 1957. Õli, kartong. Erakogu.
?Tundmatu Valve Janov. Varane looming 1947 ? 1964? Tartu Linnamuuseumis kuni 27. II.
Valve Janovi (1921 ? 2003) peamiselt erakogudest, aga ka Tartu kunstimuuseumist välja valitud 29 teost on üks võimalus paljude hulgast. See erakordne aines, mida pakub kunstniku tollane looming, annab eriti 1957. aastast pääle hulganisti seostamisvariante nii teemade ja motiivide järgi kui ka tehnikas ja…
-
Elmar Kits, Evald Okas. Eesti punakaartlased V. I. Lenini juures. Õli. 1952.
Marco Laimre kuraatorinäitus ?Hääled? Rotermanni soolalaos kuni 27. II.
Ei tea, kuidas teistel, aga mul on igatahes elus kõige paremini õnnestunud asjad, mida olen teinud puhtalt selle ajel, et ?hääled ütlesid?. Seetõttu tekitas Rotermanni soolalaos avatud näituse ?Hääled? pressiteade kohe huvi saada teada, mida siis seekord on hääled öelnud Marco Laimrele, kes on antud…
-
Piret Räni. Foto seeriast ?Eesti meeste kaitseala?. 2004.
?RAISK? (radikaalne agiteeriv intrigeeriv sotsiaalne kunst) Tartu ülikooli raamatukogus 17. I ? 13. II ja Ülemiste keskuse II korruse boksis 16. II ? 15. III.
Infotankistide ja Puhta Rõõmu ühise ettevõtmisena on viimastel aastatel mööda Eestit ringi reisinud ökokunsti näitus ?Kirju pall?. Palli põrked algasid 2003. aasta suvel EKA galeriist ning on jõudnud läbida Paide, Elva ja Nõmme.…
-
Esmaspäeval enne keskpäeva läksin Lutsu raamatukokku ning võtsin kõik Paavle luulekogud välja. Siis loivasin Tartu Kunstimajja ja vaatasin tema ?juubeli- ja retrohõngulist? videoinstallatsioonide näitust ?Ma ütlesin ja ütlen?. Kaks korda vaatasin. Otsast lõpuni. Neis hämarais ruumes nelja ekraani jõllitades kaotasin oma ajalisest elust videote kogu running time?iga umbes viiskümmend minutit. Vahepeal käisin töö & esindusasju ajamas ning nüüd pean mina, kes ma videokunstist miskit ei tea…
-
Eesti Kunstnikkude Ryhma (EKR) näitus on sisulise sihiseadega väljapanek, mis esitab rühma liikmete tippteoseid 1920. aastatest ja rõhutab seda avangardset, edasiviivat osa, mis EKRil on olnud eesti kunstis. EKR eksisteeris organisatsioonina ligi seitseteist aastat ning selle liikmeskonda kuulus kokku mitu korda rohkem kunstnikke kui praegusel näitusel eksponente. Piirdumine selle ajavahemiku esimese poolega on õigustatud, samuti nagu mõnede teoste esitamine ajast, mil nende autorid polnud veel EKRi…
-
Eveli Varik. Mees ja naine II. 2005. Maria Valdma. Fiktsioonid. 2005.
Möödunud nädala peamine kunstisündmus oli Valgusfestival. Küünlapäeval, 2. II lennutati suurte valgete õhupallide installatsioon pro?ektorivihkudes Raekoja platsilt taevasse. Samal õhtul süütasid koolilapsed Kopli pargi lumme laotud värvilised küünlapildid. Üks pilt kujutas suurt küünalt, teine kontsentrilisi ringe. Installatsiooni ?Valguskaev? jäisest suitsuaugust ronisid nagu ämblikuvõrkudes seelikutes välja saksa kalmistu zombipreilid. Nad sirutasid klubimuusika taustal endi ja teineteise liikmeid.…
-
Mis küll aga Joonase loomingut läbib, on kujutatava üldistamine meie peade kohal hõljuvale, võib-olla aga ka meie minevikust heiastuvale või tulevikus terendavale tasandile, kus kaovad detailid, ebaolulise väiksed intriigid, mööduvad tüütused. Alles jäävad puhtad pinnad ja värvid, mille läbi noor ja vana, ülev ja ropp, jumalik ja inimlik saavad üheks. Mõni võib nimetada seda maalitehniliseks oskamatuseks, kui tahab. Ma küll ei tea, mille alusel, sest ei…
-
Evi Tihemets. Esimene päev. 2002. Värviline lito.
Evi Tihemetsa ja Epp Viirese Pärnu ühisnäitus ei tekita kiusatust otsida ema ja tütre dialoogi, nagu see oli nende eelmise ühisnäituse puhul Ühispanga galeriis, kuigi mõlemal näitusel kohtame üksjagu samu töid. Seekord on tegemist kahe eraldi väljapanekuga või kui veel täpsem olla, siis ema Evi Tihemetsa ulatusliku ja suurejoonelise retrospektiiviga ja tütre Epp Viirese väikese väljapanekuga.
Kuid mõlema puhul…
