-
Open Space performunion (Berliin).
Mai alguses tabab Eesti ja Soome vabariiki tegevuskunstilaviin, mis oma intensiivsuselt on lähiajaloos võrreldav vaid jaanuari üleujutustega ning hiljutise valitsuse kukkumisega. Mitmelt poolt maailmanurkadest (Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Lõuna-Korea, Kanada, Hispaania, Eesti) voolab kokku performance?i-kunstnikke, kes pakuvad lahkelt meie erudeeritud kaasaegse kunsti publikule oma loomingut. Mõtlemisainet pakutakse kehamüümise, töölisliikumise, protesti, kangelaste, idiootliku edevuse, prügiohvrite, skisofreenia, diplomaatia, spordi, loomade, meditsiini, maskeeringu, julguse, valu, inglite…
-
Meie meeleheitlikult tarbivas ühiskonnas, kus unistatakse lapsemeelselt veelgi paremast elust tulevikus, oleks võib-olla tänuväärt, aga võib-olla ka liiast endalt küsida: ?Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme??. Või ainult: ?Kes me oleme? On meid vaja??
Näituste üks painavamaid-sadistlikumaid teoseid on kahtlemata Marko Mäetamme installatsioon ?Unenägu?, mis esitab banaalse dilemma: kuidas teha kunsti ja samas ka ära elada? Mustas telekas jookseb kafkalik jutustus kunstniku suutmatusest üheaegselt…
-
Üheaegselt on sattunud Tallinna vanalinna galeriidesse kolm isepäist väljapanekut, mida ühendavad kolmainsusena INIMENE, JUMAL ja PÕRGU.
Mirja-Mari Smidti ja Allan Tõnissoo ?Kunstinäitust? Hobusepea galeriis oli vaja just kunstnikepaarile endile. Ausa ja siira ülestunnistusena on tööde juures ka tekst, kus tunnistatakse oma tõekspidamisi ning arusaamu elust. See ongi nende kunstikreedo.
Väljapanek kuulub rubriiki ?autobiograafia kunstis?, on seetõttu eriti intiimne ja paljud nüansid võivad jääda nähtamatuks või arusaamatuks. Kõige paremini…
-
Millise kunstikoguse juures võib hakata rääkima kunstikogust? Kas kunstiostudel ja kogu tarbeks kogumisel saab teha vahet?
Arvan, et tähtis ei ole tööde arv, vaid kvaliteet. Kogu tekib sihipärase ja suunatud tegevuse tulemusel, mille käigus on oluline, et koguja teaks, mida ta osta soovib. Päris selge on, et kogu kasvades muutuvad pidevalt ka eesmärgid, et suureneb nii omandatud informatsiooni hulk kui koguja teadmised ja kogemused. Võib ju tugeva…
-
Belgia tähistab sellel aastal 175. vabaduse ja 25. föderaalriigi aastapäeva, selle suure sündmuse puhul on vaadata legendaarse ?veitsi kuraatori Harald Szeemanni (1933 ? 2005 ) koostatud belgia kunsti ja kultuuri ülevaatenäitus, mis hõlmab aega 1830ndatest kuni tänapäevani.
Kuigi Harald Szeemanni surm mõned päevad enne näituse avamist ei jätnud talle võimalust isiklikult oma tööd esitleda, peab tunnistama, et tema pühendumus näituse kokkupanemisel on olnud nii põhjalik, et…
-
Pormeistri meistriteos
Rotermanni soolalao suures saalis on avatud Liina Jänese koostatud ja Siiri Nõva kujundatud ?Valve Pormeister. Eesti maa-arhitektuuri uuendaja?. Selle näituse harukordselt stiilne kujundus annab tabava hinnangu arhitekti loomingule. Lausmaa-lapiti ja künka-kaldus stendid on paigutatud vaheldumisi samas formaadis muruvaipade, lillepeenarde ja veesilmadega. Kujunduse vaheastmed, tugimüürid ja faktuuriaktsendid on laotud punasest õõnestellisest. Äratuntavad on Pormeistri laiuvad karniisid, maast kasvava haljastusarhitektuuri savitellis, nõlvast üles astuv Lillepaviljon ja veepeeglis…
-
Valve Pormeister Jäneda sovhoostehnikumi ehitamise ajal 1974. aastal. arhitektuurimuuseum
Arhitektuurimuuseumis on vaadata Liina Jänese koostatud ja kujundatud grand old lady Valve Pormeistri näitus. Kas näitus annab Pormeistrist adekvaatse ettekujutuse?
Toomas Rein: Valve Pormeistri näitus on tõesti hea, nii harva, kui ma tõesti midagi kiidan. See peegeldab täielikult Valve Pormeistri olemust. Siiri Nõva kujundus on erakordselt valvepormeisterlik: muru, looduse detailid. Kui hea oleks olnud seda näitust teha, kui…
-
Teatavasti hävis 1944. aasta märtsipommitamisel ka Tallinna kunstimuuseum Narva maantee algul. Suur osa maalifondist ja teistest fondidest olid evakueeritud ja pääsesid tulesurmast, aga tarbekunstifond hävis peaaegu täiesti. Näiteks põles ära 267 parimat nahakunstinäidet, mis olid aastate jooksul muuseumi kogutud. Tänaste muuseumitöötajate pingutuste viljana on loodud uus tarbekunstikogu: nüüd isegi terve muuseum, kuid ometi ei hõlma seegi kogu eesti sõjaeelse tarbekunsti, eriti aga meie tollase nahakunsti mitmekülgsust,…
-
Kuraatori rollimääratluse pani paika Hannes Soans: keegi, kes teeb näitusevaliku. Anders Kreuger pidas oluliseks, et kuraator mõistab kunstiteost ja autorit selle taga. Catrin Lundqvist pidas kõige olulisemaks suhteid ja suhtlust isikute, mitte ainult kunstiobjektidega. Nii kaldus vestlus märkamatult kuraatorist kui esemevalijast võõrustajani, kes arendab kunsti ja organiseerib kunstnikke, nagu kostitaja katab laua ja paigutab nimesilte külaliste kohtadele.
Anders Kreuger: ?Kuraator peab olema võimeline minema kaasa kunstniku…
-
Kaalu Kirme Eduard Taska Estoköidi nahaalbumiga.
RAM
Võib kergesti sattuda ärevusse ja segadusse, kui su ümber on hunnik uut ja moodsat tehnikat: kõige kiiremad multimeediaarvutid, videokaamerad, -projektorid. Veel suuremasse ärevusse ja segadusse võib sattuda siis, kui seda kõike ühtäkki ei ole või kui on, siis jaopärast.
Kui varasemad kuus RAM-i (Reapproaching New Media. Models of Collaboration/Ümberhinnates uut meediat. Koostöömudelid) on toimunud alates 2002. aastast Põhja- ja Baltimaade…
