-
Meie galeriides eksponeeritava võib tinglikult kolmeks jagada: kommerts-, pehmeid väärtusi käsitlev ning teravaid probleeme tõstatav kunst. Kuigi väljapanekute kvaliteedi kohta ei ütle selline jaotus midagi, on tähelepanu keskmes uuemeelsem, vastuvõtjat raputav, avangardsem ehk teravaid probleeme tõstatav kunst, jättes varju kompaktsed, oma meediumisse ja valdkonda süvenevad väljapanekud ehk pehmeid väärtusi käsitleva kunsti. Kuid tõsiasi on vist seegi, et just n-ö tagasihoidlike näituste seas kohtab tihtipeale midagi huvitavat,…
-
Raul Rajangu näitus “Bedrooms’ Show” (“Magamistubade näitus”, ka “Magamistubade šõu”) Tartu kunstimuuseumi viltuses majas Raekoja platsil ajab vana ajaloolise hoone Tartu kontekstis viimse piirini tehnikat ja liikuvat pilti täis. Hoopis muuks kui näituseotstarbeks planeeritud ruumidesse on hädaga mahutatud viis videot: nii televiisorites kui seinaprojektsioonidel liigutavad end alasti inimkehad. Alastus, eriti oma ausal, mitte maalikunstlikul moel, on Tartu kunstis millegipärast pisut tabulaadne, lausa sedavõrd, et näituse avamise…
-
Andres Moseholm. Tüsistus. Õli, lõuend. 2005. repro
Anders Moseholmi (s 1959) näitus Tallinna Kunstihoone galeriis ei ole tulnud tühjale kohale. Neile, kes on jälginud kuraator Anders Härmi tegemisi viimase aasta vältel, on see isegi veidi ootuspärane: esmalt tema kureeritud uue maali näitus “Maalimine keelatud” käesoleva aasta algupoolel, siis Briti Nõukogu vahendatud “Supernoova” – need kõik on justkui ühe asja ajamine. Ja nüüd siis taani kunstnik Anders Moseholm,…
-
Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat, mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manyōgana’ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia “Manyōshu” (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi…
-
Eesti kaasaegne, nii pildiline kui sõnaline reisikajastus on enamuses süütu vahetu elamuse lihtne kirjeldav publitsistika. Kontseptuaalsemaid allusioone ja filosoofilisemaid mõtisklusi kohtab harva. Sestap ilmselt pole teema ka eriti hinnatud n-ö päriskunstis/pärisloomingus? Erandina võib mainida vaid absoluutset reisimetafoori Jaan Toomikult videoinstallatsiooni “Tee São Paulosse” näol. (Vt Postimehes 6. IV 1996 ilmunud n-ö reisiintervjuu Toomikuga sinna juurde.) Võimalik ka, et oma rolli mängivad eesti kunstniku/inimese vähemad võimalused reisida?…
-
Adamson-Ericu muuseumil on viimastel aastatel mitmel korral olnud võimalik esitleda jaapani klassikalisi kunstiliike. 2003. aastal tutvustati ühte sealset tuntumat kunstisümbolit, värvilist puulõiget ukiyo-e, 2000. ning 2005. aastal esinesid nimekad kirjakunstimeistrid Hisako Shida ja Shunchō Suzuki. Praegune näitus pakub võimalust tutvuda jaapani klassikalise maalikunsti valdkondadega, mida tuntakse nimetuste suibokuga, nihonga, shodō all.
Vaatajate huvi nende näituste ja kaasnenud workshop’ide vastu on olnud erakordselt suur. Meile suhteliselt kauge kunsti…
-
Wim Visscher demonstreerib soolatud ja lubjatatud kitsenaha tõmbamist raamile. Maarja Undusk
Inglased armastavad köitekunsti. Eriti torkas see silma köitekunstnike ja raamatuköitjate konverentsil Bathi ülikooli juures, kus Tiina Piisanguga augustikuus käisime. Inglaste organisatsioon The Society of Bookbinders korraldab analoogilisi üritusi üle aasta ja sedapuhku oli tegemist viieteistkümnenda biennaaliga. Konverentsi trükise eessõnas rõhutab ühingu esimees Gordon J. Hartley, et ta tunneb õigustatud uhkust ettevõtmise üle, mis on unikaalne terves…
-
Kuraator Rael Arteli põhiidee on jäänud samaks, mis eelmisel aastal: käärida käised üles ja eksponeerida kunsti, vaatamata korrumpeerunud kunstimaailma ja kitsarinnalise väikelinna raskele elule. Ja näidata, et pole see elu nii raske ühti, saab teha küll, keegi ei keela ning leidub ka toetajaid. Sellise institutsiooni puhul pole karta etableerumist, sest enne kui see juhtuda jõuab, kukub sel lihtsalt katus sisse.
Rael Arteli kureeritud kunst on nagu…
-
Mis eristab tänavust “Scripta manent’it” varasematest köitekunsti väljapanekutest?
Sirje Kriisa: Teema: tänavune “Scripta manent” on üles ehitatud 7 – 15aastaste eesti laste kirjutatud juttudele ja luuletustele.
Lennart Mänd: Lastelooming, üldse lasteteema väärib märksa rohkem tähelepanu. Palju on räägitud kultuuri, kunsti muutumisest, kuid märksa vähem sellest, kuidas tulevased kultuuritarbijad, lapsed ise on muutunud.
S. K.: Esimese valiku tegi Leelo Tungal: ta saatis meile kolmeteistkümne aasta jooksul Sten Roosi konkursile…
-
Toby Ziegler. Olen armastuseks valmis. 2002. repro
Rääkides “Supernoovast” Kunstihoones, tuleb keskenduda näituse kahele aspektile, mis esmapilgul üksteisesse ei puutu, kuid lõpuks ikkagi vastastikku reageerivad. Esimene neist on Briti saartel vohav geomeetriline abstraktsionism, teine aga briti kaasaegse kunsti ekspansioonipoliitika.
“Supernoova” ühise nimetaja alla on kuraator Caroline Douglas valinud Briti saartel elavate kunstnike koosluse, kelle loomingu visuaalset retoorikat suunab peaasjalikult töö geomeetriliselt puhaste vormidega, põhisisu on aga modernismi…
