-
Vene Föderatsiooni saatkonna juures tegutsev kunstigalerii on Eesti ainuke saatkonna ruumes asuv ning enam kui kümme aastat järjekindlalt oma kunsti vahendanud institutsioon. Kuni möödunud kevadeni oli galerii tegevuses raske strateegiat näha: eelistati pigem konservatiivsevõitu, ettevaatlikult XX sajandi alguse modernismi järgivat kunsti, pisut tutvustati ka siinseid nii eesti kui vene kunstnike töid, haruharva eksis sinna mõni nüüdiskunsti väljapanek. Läinud kevadest, kui galeriil tekkis vahetu kontakt ühe vene…
-
Lüüdia Vallimäe-Mark. Nägemus. Õli, lõuend. 1975. Malev Toom
Lüüdia Vallimäe-Margi (1925 – 2004) 81 maali Tartu Kunstimaja kahel korrusel kuni 16. X. Näituse on koostanud Külli Aleksanderson, kujundanud Ilmar Kruusamäe.
Ühed tõhusamad ja ohjeldamatumad nägemustenägijad siinkandis on kunstiteadlased, kui nende tekste lugeda ja sõnu uskuda. Nägemused tabavad neid lausa igal sammul, kõikvõimalike nähtustega seoses, mis iseenesest ei pruugi tähendada veel asjast arusaamist. Aga vahel harva mõne…
-
Erialakirjanduses on olnud pikka aega valdav ühtse narratiivi loomine kogu Ülo Soosteri sõprade loometegevusele, erandiks ehk Valve Janov, kes taasavastati tänu 1993. aastal toimunud kollaažinäitusele, mis kaasas ta pärastsõjaaegse avangardi diskursusesse. Teised peavad üldjuhul leppima ühise identiteediga, millega nad on, veidi utreeritult väljendudes, paigutatud enesessetõmbunuiks ja dialoogivõimetuiks esteetideks. 1970. aastatele tagasivaatavast kunstiretseptsioonist on järelpallaslased juba kadunud, kuigi just sel ajal võib näha Tallinna ja Tartu kunstisuundumuste…
-
Jaroslavli saabumist 23. XI 1942. aastal on Okas kirjeldanud ise järgmiselt: “Kell näitas talveöö kolmandat tundi, kui me Moskvast väljunud rong jõudis Jaroslavli. Koos helilooja Edgar Arro ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäri V. Tellinguga astusime jäisele perroonile ja sisenesime jaamahoonesse, et oodata öötundide möödumist. Kõik ruumid olid rahvast puupüsti täis, polnud kusagil istuda ega astuda. Liiklemine linnas algas öökeelu tõttu ja seega tulid külmad öötunnid kusagil…
-
Maria-Kristiina Ulas ja Aili Vahtrapuu galeriis Crous-Beaux-Arts. angelika schneider
Pariisi südames, kaunite kunstide akadeemia naabruses galeriis Crous-Beaux-Arts oli 7. – 17. IX Eesti Kunstiakadeemia joonistuste näitus “Passage Nordique”, suurim ja ülevaatlikum, mis eales väljaspool Eestit olnud. Näitusel oli väljas ligi 60 joonistust sõjajärgsetest aastatest tänapäevani. Näituse koostas EKA joonistamise õppetool, näitust toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti saatkond Pariisis ja Estonian Air.
Kuidas näitus Pariisis vastu võeti?
Aili Vahtrapuu: Näitus…
-
Ma Liuming. Fen-Maliuming II. 1993, mustvalge foto.
Hästi dokumenteeritud ning korralike kataloogidega varustatud hiina uue kunsti näitused kuuluvad viimasel ajal kõigi mainekate Euroopa kunstiinstitutsioonide näituseprogrammidesse. Hiina fotonäitus “Kummaline taevas“ (“Strange Heaven“) komplekteeriti ja eksponeeriti kõigepealt Praha Rudolfinumi galeriis 2003. aasta sügisel, tänavu juunist augustini oli see väljas Helsingi linna kunstimuuseumis Tennispalatsis.
Kaasaegse hiina foto- ja videokunsti näitus “Mineviku ja tuleviku vahel” Victoria ja Alberti muuseumis on avatud…
-
5. – 10. IX toimus Berliinis ja Poznanis neljas rahvusvaheline graafikakonverents “Impact“ (inglise keeles: mõju, efekt) seekordse alapealkirjaga “Kontakt“. Viimane väljendas korraldajate sõnutsi paljundatava graafika populistlikku ja koostööle ergutavat iseloomu, samuti kultuuride ja rahvaste suhtesildu; ka ajaloo ja kaasaja, kunstnike ja patroonide ning kuraatorite kontakte. Konverentsi toimumine kahes linnas ja kahe kultuuri kontekstis lõi stereoskoopse efekti ja andis konverentsi delegaatidele küllaltki unikaalse võimaluse vaadelda paljusid nähtusi…
-
Kaljo Põllu üllatas möödunud aastal kaaluka monograafiaga “Hiiumaa rahvapärane ehituskunst”, tänavu aga näituste tihedusega – seekordne on juba kolmas tema isikunäitus sel aastal (eelmised: “Kaljo Põllu arhetüübid” aprillis-juunis Kristjan Raua Majamuuseumis ja “Võimatuse võimalikkus” juunis-juulis Kunstihoone galeriis). Ja nüüd siis ülevaatlik aktinäitus, mis hõlmab rohkem kui kolmekümmet aastat, vanimad tööd on aastast 1973, kõige uuem aga valminud tänavu.
Kunstniku aktiloomingu algus jääb aga varasemasse aega, kui seda…
-
“Postmees. Ähvardus postfeministidele pre-postmodernistlikus Babülonis”. Selle pealkirjaga võtab Eemil Karila kokku oma loomingulise kreedo. Nii ideelise kui visuaalse pildikeele poolest on Karilal palju ühist oma kaasmaalase, skandaalse postmodernisti Teemu Mäkiga. Sarnaselt Mäkiga analüüsib Karila oma tööde kaudu justkui Marxi “Kapitali”, asetades sealjuures rõhu globaalküla kollektiivsetele hüvedele. Kõik, mida Karila meile ütleb, on jutumärkides, sest just selline on ka postmodernne maailm, milles elame. Kõik on “rahvusvaheline”, kõik…
-
Meie galeriides eksponeeritava võib tinglikult kolmeks jagada: kommerts-, pehmeid väärtusi käsitlev ning teravaid probleeme tõstatav kunst. Kuigi väljapanekute kvaliteedi kohta ei ütle selline jaotus midagi, on tähelepanu keskmes uuemeelsem, vastuvõtjat raputav, avangardsem ehk teravaid probleeme tõstatav kunst, jättes varju kompaktsed, oma meediumisse ja valdkonda süvenevad väljapanekud ehk pehmeid väärtusi käsitleva kunsti. Kuid tõsiasi on vist seegi, et just n-ö tagasihoidlike näituste seas kohtab tihtipeale midagi huvitavat,…
