-
Bernd ja Hilla Becheri monumentaalne “Industriaalehitiste tüpoloogiad” on väljas kuni 8. I 2006. Repro
Kilomeetreid pikkade galeriidega on Hamburger Bahnhof küllap Berliini võimsaim moodsa kunsti muuseum. Päris kindlalt seda väita ei saa, sest Berliin on suur linn, mille kõiki muuseume ei näe ka kohalik külastaja, turistist rääkimata. Igatahes see Bahnhof on, nagu nimi ja ruumikujunduski ütleb, kunagine raudteejaam. Püsiekspositsioon on vanas jaamahoones, kus on juugendlikku avarust ja…
-
Anna Rikkineni hõbeloorid. julia maria pihlak
Sageli kipuvad Euroopa ehtekunsti suurüritused, mis end algul kõlavalt rahvusvahelisteks triennaalideks või biennaalideks nimetavad, pärast paari toimumiskorda hääbuma või elama varjusurmas. Tänavu kevadel peeti Belgias Seneffe’i hõbedamuuseumis alles teine Euroopa kaasaegse ehte triennaal, rändav suurüritus “Ars Ornata Europeana“ leidis aset juulikuus Lissabonis, seekord kümnendat korda.
Nîmes’i biennaal on Prantsusmaal üks praegu vist ainuke rahvusvaheline ehtealane sündmus. Õigemini oli, sest kohalik…
-
Evar Riitsaar. Kuumiis. Akrüül, lõuend. 2005.
hausi galerii
Näitus “S.O.S.” Hausi galeriis kuni 9. XII.
Tallinna linna piirist väljapoole jäävad kohad on tallinlase jaoks ikka vaid “romantilised piknikupaigad”, nagu üks kunstiajaloolane kord tabavalt märkis, ning seal viljeletav kunstki on peavoolu suhtes automaatselt “teine”. On ju üldlevinud (eel)arvamus, et väljaspool keskusi loodud kunstiproduktsioon on kui mingi pooleksootiline-pooletnograafiline nähtus, millega unustatud maanurkades tegelevad ekstsentrikud ja külahullud hobi korras päevatööst vabal…
-
Virge ja Loit Jõekalda näitus galeriis Kunst & Disain kuni 27. XI.
Vahel ilmuvad meile unes piinavad nägemused katastroofidest. Teinekord jälle teeb alateadvus ootamatult kingituse ja manab esile ülevaid visioone, valgusest ülekallatud maastikke ja dekoreeritud ehitisi, mis pärineksid nagu idamaisest muinasjutust. Unenägude analüüsimine aitab meil iseeneses selgusele jõuda ja mõista, kes me sügavamas psühholoogilises plaanis tegelikult oleme: hädaliste aitajad katastroofides, võitlejad, kes astuvad välja kurjade jõudude vastu,…
-
Rulameestele on ideaalne muuseum see, kus saab rulaga sõita. Seda laenatud mõtet kuulsime viimati Marco Laimre suust Kumu seminaril, kus võeti jutuks kaasaegse muuseumi olemus.
Efektne postulaat jäi paraku avamata ning lükkus nii paljude reibaste lendlausete ritta, millega muuseumid on kord kirikuks, kord surnuaiaks kuulutatud. Muuseumide töötajad on olnud sunnitud harjuma, et nad töötavad asutustes, millele harva langeb osaks ühiskonna tõsine tunnustus, sest filisterliku kultuurimentaliteediga ühiskonnas,…
-
Näitus “Arhiiv. Tarbekunstimuuseumi näitused 1982 – 2004” disaini- ja tarbekunstimuuseumis kuni 15. I 2006. Näituse on koostanud Merike Alber, Kai Lobjakas, Airi Ligi, Anne Tiivel, kujundanud Ketli Tiitsar.
Kui tarbekunstimuuseum Moskva olümpiamängude kultuuriobjektina 1980. aasta suvel avati, olin mina lõpetanud I klassi. Minu esimesed mälestused muuseumist on hilisemad. Praegu ei suuda ma meenutada, millist näitust esimesena vaatamas käisin, rohkem kui mõnda kunstiteost mäletan hoopis ulmelisi kuppelklaasiga vitriine…
-
Karin Laansoo. 22+ NOORED EESTI KUNSTNIKUD. Kujundanud Indrek Sirkel. EKA, 2005, 408 lk.
Karin Laansoo on näib olevat sisse seadnud uue kunstikorraldussuuna. Ta on kureerinud raamatu “22+. Noored Eesti kunstnikud”. Just nimelt kureerinud, mitte koostanud ega toimetanud. See tunne, mille pinnalt ta on valinud noored kunstnikud raamatus osalema, on sarnane impulsiga, mis peaks eelnema näitusekomplekti kokkupanemisele. Ka see, et ühelgi leheküljel ei saa sõna kõrvalpilguga…
-
Eile sai Eesti Kunstimuuseum 86 aastat vanaks. Täpselt kolme kuu pärast avatakse pidulikult Kumu uksed. On huvitav hetk, õhk on üleskruvitud ootustest ja kujutlustest paks. Aasta tagasi siinsamas Sirbi veergudel arutasid muuseumiinimesed kunstiajaloo eksponeerimise, publiku ootuste, arhitektuuri diktatuuri ja Kumu võimaliku positsiooni üle. Tänaseks on Kumus konstrueeritav kunstiajalugu rohkem või vähem paigas ja saab peagi füüsilise kuju, ekspositsioonisaalid on valmis, maja ehitusprahist puhas ja välja valgustatud,…
-
Dorothée Bauerle-Willert
Norbert Radermacher. Vaip. Installatsioon. 2005. Autori foto
Rahvusvaheline kunstnike foorum Tallinnas Rotermanni soolalaos 22. – 24. IX.
Tsivilisatsioon sammub edasi ainult seetõttu, et leidub inimesi, kes on valmis võõrastavaid, irratsionaalseid ja häirivaid toone summutama.Richard Rorty
Rahvusvahelise kunstnike foorumi ehk IKG (Internationales Künstlergremium) asutasid 1976. aastal kunstnikud Joseph Beuys, Jochen Gerz, Gotthard Graubner ja Klaus Staeck. IKG oli ja on individualistide – kunstnike, kuraatorite ja…
-
Kohanud sadu kunstnikke ja juurelnud nüüdisaegse kunstielu üle, olen püüdnud leida seletust kunstniku kui institutsiooni muutumisele. Kõige lihtsam vastus oleks, et kunstnik on muutunud kohanemaks teisenenud ühiskonna, tehnoloogia ja kunstikeskkonnaga.
Veel püsiva boheemlase ja mässaja kõrvale on tekkinud reaalkunstniku toekas kuju. Kui kunstnikke liigitatakse tavaliselt kunstivoolude alla, siis reaalkunstnik sobib esindama pärivoolukunsti. Tüüpi võiks käsitleda kunstiliikide ja kultuurialade vahelise realiteedisaadusena, kes mõõdab oma tegevust edenemisega ühiskonnas…
