-
Eile sai Eesti Kunstimuuseum 86 aastat vanaks. Täpselt kolme kuu pärast avatakse pidulikult Kumu uksed. On huvitav hetk, õhk on üleskruvitud ootustest ja kujutlustest paks. Aasta tagasi siinsamas Sirbi veergudel arutasid muuseumiinimesed kunstiajaloo eksponeerimise, publiku ootuste, arhitektuuri diktatuuri ja Kumu võimaliku positsiooni üle. Tänaseks on Kumus konstrueeritav kunstiajalugu rohkem või vähem paigas ja saab peagi füüsilise kuju, ekspositsioonisaalid on valmis, maja ehitusprahist puhas ja välja valgustatud,…
-
Dorothée Bauerle-Willert
Norbert Radermacher. Vaip. Installatsioon. 2005. Autori foto
Rahvusvaheline kunstnike foorum Tallinnas Rotermanni soolalaos 22. – 24. IX.
Tsivilisatsioon sammub edasi ainult seetõttu, et leidub inimesi, kes on valmis võõrastavaid, irratsionaalseid ja häirivaid toone summutama.Richard Rorty
Rahvusvahelise kunstnike foorumi ehk IKG (Internationales Künstlergremium) asutasid 1976. aastal kunstnikud Joseph Beuys, Jochen Gerz, Gotthard Graubner ja Klaus Staeck. IKG oli ja on individualistide – kunstnike, kuraatorite ja…
-
Kohanud sadu kunstnikke ja juurelnud nüüdisaegse kunstielu üle, olen püüdnud leida seletust kunstniku kui institutsiooni muutumisele. Kõige lihtsam vastus oleks, et kunstnik on muutunud kohanemaks teisenenud ühiskonna, tehnoloogia ja kunstikeskkonnaga.
Veel püsiva boheemlase ja mässaja kõrvale on tekkinud reaalkunstniku toekas kuju. Kui kunstnikke liigitatakse tavaliselt kunstivoolude alla, siis reaalkunstnik sobib esindama pärivoolukunsti. Tüüpi võiks käsitleda kunstiliikide ja kultuurialade vahelise realiteedisaadusena, kes mõõdab oma tegevust edenemisega ühiskonnas…
-
Tarmo Milleri 2005. aastal III kursuse kevadsemestri õppetööna valminud EKA hoone (Tartu mnt 1/3) projekt.
Kuni 12. XI on arhitektuuri ja disaini galeriis vaadata kunstiakadeemia uue maja ideeprojektide näitus. Oma kodu otsinguid kommenteerisid EKA rektor Signe Kivi, arhitektuuriteaduskonna dekaan Jüri Soolep ja arhitektuuritudengid Kadri Kerge ning Raul Kalvo.
Eesti Kunstiakadeemia läheb kultuuriajalukku ka tõsiasja tõttu, et on aastakümneid oma kodu otsinud: küll on kõne all olnud paik Tallinna…
-
Kunstnik perekonnaga oma kodus Paldiskis 1928. aastal. Paremalt: Amandus Adamson, tütar Corinna (Kiira), abielus Tampere; tütar Maria Maddalena, abielus Carlsson, poeg Peeter ja abikaasa Eugenie. Repro
Amandus Adamsoni sünnist möödub 12. XI 150 aastat. Tähtpäeva eel huvitub kunstniku tütre mälestustest ja elukäigust kunstiteadlane Jüri Hain.
Maria Maddalena Carlsson, oled sündinud 1922. aastal. Missugused on sinu esimesed mälestused isast?
Sündisin Itaalias Carraras, kus isa tegi marmorgruppi Tartu Pauluse kiriku tarvis.…
-
Jaan Elken. Lüpsi ootel/Remix 2001. Õli, akrüül, lõuend. 1979/2001.Aldo Luud
Jaan Elkeni näitus “Oktoobridemonstratsioon” Tartu kunstimuuseumis kuni 13. XI.
See väljapanek on Jaan Elkeni kolmas suurem näitus sellel aastal: märtsis-aprillis sai näha võimsat manifestatsiooni Tallinna Kunstihoones ning sügisel Pärnu uue kunsti muuseumis. Ühelgi juhul ei muutunud kontseptuaalne platvorm, komplekt oli aga igal pool erinev ning Tartu näituse jaoks valmisid ka mõned uued maalid.
“Näitus koondab rämedat maskuliinsust, alateadlikke…
-
Maris Palgi (1974) ja Kaie Luige (1976) väike ühisnäitus Deco galeriis oli haruldaselt sümpaatne. Vaatamata sellele, et väljas oli suhteliselt vähe maale, olid need igati omal kohal ning andsid päris tervikliku pildi kunstnike praegustest tegemistest. Ulatuslikumalt tutvustasid Palgi ja Luik oma töid Tallinna publikule enam-vähem aasta tagasi Kastellaanimaja galerii näitusel “Kõik me armastame armastust ja vihkame sõda”. Ka see oli hea näitus. Hea on praegunegi; kui…
-
Mark Raidpere. Voiceover. 2005. Videostill.
Mark Raidpere “Videod” Tallinna Linnagaleriis 13. – 30. X.
Mark Raidpere teoseid vaadates tuleb miskipärast meelde Läti kunstniku Kristaps Gelzise töö eelmise aasta Kiasma näituselt “Faster than History”. Gelzis oli filminud kiiresti kõndivat meest, kelle riided põlevad seljas, ning pannud need kaadrid loop’ima. Videos pole meest ennast pimeduses peaaegu nähagi, ainult tema leekidest moodustuv liikuv siluett. Ta käib, aga ei jõua sammugi…
-
Maret Olvet. Valge orjana punasel maal. Minu isa lugu Siberi vangilaagris. 2005.Margus koppel
Maret Olveti näitus koosneb kahest osast: abstraktsetest kompositsioonidest, mida kunstnik on teinud 1990. aastatest, ja kontseptuaalsest seeriast, mis on pühendatud ta isa traagilisele elukäigule. Omapärane tundlikkus ajalugu teinud sündmuste suhtes on iseloomulik ka Olveti varasemale loomingule; graafilises seerias “Minu isa lugu” on ta juba täielikult pühendunud sündmuste dokumenteerimisele rikkaliku fotomaterjali kaudu ja kaasaegsete…
-
Antonio Claudio Carvalho. La Femme d’artaud. Akrüül. 2005.
Kimbatus, mis Carvalho väljapaneku puhul tekib, on ennekõike küsimus sellest, kas kunstniku käitumine võib teatud juhtudel automatiseeruda? Kas kunstispetsiifilise maailmataju estetiseerimine võib osutuda mitte just kahjulikuks, aga pidurdavaks, filtreerivaks, sõeluvaks? Kas kunstnik on jätnud endale alles teadmise kunsti piiratusest? See tähendab: kas Carvalho näitus, mille põhiseisukohtadega olen ma päri, mille viitevõrgustikku ma naudin, mille kunstnikukäekirja oluliseks pean, ei…
