-
Nii et tegemist on mingis mõttes demokraatliku kunstivormiga, mille juured ulatuvad tagasi Marcel Duchamp’i ja tema kuulsate kohvriteni. Eriti agarad igasuguste kunstitoodete tegemisel olid ka Fluxuse kunstnikud ning usun, et just sealt sai selle idee ka Joseph Beuys, kes muutis mitmiku oma kunstistrateegia osaks ja kelle mitmikud on maailmas ilmselt tuntuimad. Praegu korraldatakse tema mitmikest isegi eraldi näitusi. Beuys tajus väga selgelt mitmiku kui sellise hitipotentsiaali.…
-
Elsbeth Rudolffi ja Carl Timoleon von Neffi Raffaeli “Madonna della Sedia” järgi tehtud koopiad. Repro
Näitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” väliskunsti muuseumis kuni 16. IV 2006.
Kõige tabavamalt on Kardioru kunstimuuseumi näitusi “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil” ning Peeter Lauritsa ja Laurentsiuse “Meistriteoste varjus” iseloomustanud Andreas Trossek: need näitused uurivad suhtumisi ehk seda, kuidas on kunstiteoste koopiatesse ja kopeerimisse suhtutud XIX kuni XXI sajandini,…
-
Mercurius kolme graatsiaga. Kuno Veeberi koopia Jacopo Tintoretto 1576. aasta seinamaali järgi Veneetsia Doodžide palees. 1927. TKM. Stansilav Stepaško
Läbi sajandite on kunstiteoste kopeerimisel olnud kaks suurt käivitajat: õppimine ja kogumine. Õppetöös võis eeskujuks (nagu öeldi: originaaliks) olla spetsiaalsete graafiliste joonistuseeskujude kõrval ka mõne maali koopia või üle graafikaturu levinud, kuulsat meistriteost reprodutseeriv gravüür. Kui maalikoopiad, skulptuuride valandid ja reprodutseerivad gravüürid olid kollektsioneerimise objekt, tähistasid need…
-
Meistriteoste lummus. Koopia Eestis XIX sajandil. Eesti Kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum Tallinn, 2005. 200 lk.
“On intrigeeriv, kuidas Eesti publik Lääne-Euroopa kunstiajaloo kõige tuntumate tööde koopiatele pühendatud raamatu ja näituse “Meistriteoste lummus” 2005. aasta septembris vastu võtab,” lausub saateks Tiina-Mall Kreem. Raamatu põhiosa koosneb viiest artiklist, värvitahvlitest ja kataloogidest. Töö on korralik, kujundus kaunis (Peeter Laurits), tulemus soliidne.
Sealsamas ütleb T.-M. Kreem, et Eesti Kunstimuuseumi teadlased võtavad ülesande…
-
George Legrady arhiiviprojekt “Pocket Full of Memories” (2001). Repro
Koopiateema on digitaalpaljundamise ajastul ilmselgelt ära leierdatud. Kui kõnelda kunstist, siis saab kõike ketastel säilitatavat kopeerida, välja arvatud installatsiooniformaadis kulukad projektid. Iga päev kopeerime plaate, filme, raamatuid, info- ja elamuste näljas kopeeritakse ka suure vaevaga loodud kunstiteoseid.
Elame post-copyright’i ajastul. Copyleft-liikumine on aktuaalne. Algupäraseid ja ehedaid teoseid luua on peaaegu võimatu. Kõik on läbi proovitud, ammendatud, ära tehtud.…
-
Näitus “Vene kunstnikud Eestis XX sajandi algupoolel” Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe filiaalis aasta lõpuni. Kuraator Nikolai Kormašov
Selline näitus on olnud Adamson-Ericu muuseumi tegevuskavas, ent edasi lükatud määramatusse tulevikku. Ja see muuseum oleks ehk jäänudki näitusele liiga väikeseks, ehkki ka ajaloomuuseumi kaks saali tingisid küllaltki range valiku. See-eest on Adamson-Ericu muuseum viimase aastakümne jooksul tutvustanud Narva muuseumi kunstivarasid, sealhulgas käesoleval näituselgi eksponeeritud Pjotr Loginovi ja Mihhail Uljanovi töid,…
-
Bartholomäus Hübner. Lais Korintosest (Hans Holbein noorema järgi). Vasegravüür. 1794. Repro
Näitus on sisuline järg möödunud aastal korraldatud analoogilisele XVII sajandi gravüüri väljapanekule. Käesolev ekspositsioon, olles eelnevast küll mahult väiksem, kinnitab raamatukogu graafikakollektsiooni huvipakkuvust, näidates, et see sisaldab ajastu estampgraafika teisenemisprotsessi küllalt hästi iseloomustavaid teoseid.
Eranditult sügavtrükitehnikais estampide hulgas lähtub enamik varasemast maalikunstis, on seega, reprodutseerivad gravüürid: Roomas töötanud Pietro Fontana on kopeerinud Annibale Caraccit, Firenze meister Antonio…
-
(vt Sirp 21. X ja 4. XI.)
Jätkan heameelega diskussiooni kolleeg Jüri Soolepiga Eesti Kunstiakadeemiast. Teen seda ilmselt samal ajendil, mis temagi: meie mõlema huvides on arutleda arhitektuuri olemuse, tähenduste ja toimimise üle, sest seda on seni väljaspool kooliseinu tehtud vähe. Seda enam, et käes on aeg, mil meedia kubiseb arhitektuurisõnumitest, olles aktiivselt asunud ehitatud/ehitatavat keskkonda vahendama. See sunnib ka arhitektuuriga seotud institutsioone – olgu need siis…
-
Kujundlikult öeldes: muuseumi lävepakk peab olema tänavatasandil, peame õppima (ikka veel!) suhtlema oma publikuga kui intelligentne sõber, mitte kui agressiivne müügimees. Tulgem tagasi Karin Hallas-Murula Pariisi-näite juurde: Pariisi äärelinna muuseumidirektor ei tohi mingil juhul olla solvunud märatsevate noorukite peale, keda ta või-olla kunagi on “söötnud, jootnud, koristanud ja nendega näitusi teinud”. See muuseumidirektor peab sisyphosliku järjekindlusega küsima endalt, mida oleks ta võinud teha paremini, ta peaks…
-
Terje Ojaver. Avatud monument. 2005. Tõnu Smidt
Kujurite ühenduse aastanäitus “Jälg” Tartu Kunstimajas, botaanikaaias ning renoveeritud linnamüüril 17. XI – 11. XII
Skulptuur on viimasel ajal hulganisti kõneainet pakkunud: küll on arutatud monumentide tähenduse, tähendusetuse ja eelkõige olematuse üle. Kuid ka skulptorite kaduvväike järelkasv on sedavõrd muret tekitanud, et sotsiaalse närviga kunstnik Marco Laimre ei pidanud paljuks oma viimasel isiknäitusel selleteemalise installatsiooniga välja tulla. Kuigi ei saa öelda,…
