-
Emmanuelle Rapin (Pariis). Euroopa geopoliitiline vaikus. Näitamiseks nagu märklaud. 2005.
Kristians Brekte (Riia). Rahuvõitleja. Objekt vees. 2006.
2x Piia Ruber
Tšetšeenide vabadusvõitlusel, ja sugugi mitte ainult Venemaa arvates, on ambivalentne tähendus: tšetšeene on ikka peetud nii-öelda metsikuks rahvaks, mägilasteks, kellel on veres oma õiguse maksmapanemine füüsilise vägivalla abil, kelle aumõiste erineb suuresti Euroopas levinud arusaamast. Kuid samas on väiksemad rahvused, kellel on olnud tšetšeenidega sarnane saatus, nende vabadustaotlusi…
-
Marco Laimre. Putini teede kaart.
2006. Piia Ruber
Emergency biennale’i grupinäituse “Vägivald ja propaganda“ raames Tallinna Kunstihoones kuni 7. V.
Kunstnik peaks olema ühiskonna mälu, sanitar ja kaevanduse kanaarilind. Kuidas ta saab seda ülesannet täita? Just nimelt saab, see tähendab, millised võimalused on talle selleks jäetud? Peaks ta vaatajale tasakesi õlale koputama ja delikaatselt näpuga vigadele osutama? Kokkuleppeliste eetikapiiridega kaitstud hämaralt alalt probleemi valguse kätte tirima ja sellele…
-
“Ulata mulle oma käsi”, kollaažid aastaist 2000 – 2005 (kõrvalehüpetega) kuni 30. IV Hobusepea galeriis.
“Ulata mulle oma käsi” on Haapsalu kunstniku Helju Sarnet Zaurami (1922) esimene näitus Tallinnas. See hõlmab valikut tema hilisloomingust, aastail 2000 – 2005 sündinud kollaaže, sekka virgutavaks ajapidemeks paar varast abstrakti. Kollaažid on valitud umbes seitsmekümnest sel ajavahemikul valminud teosest. Alles nüüd siis on ka pealinna kunstipublikul võimalik näha selle elava kujutlusvõime…
-
XVIII sajandi lõpul, valgustusajastul, ilmusid Eestissegi uute elualade esindajad: antikvaar, kodu-uurija, arheoloog, kunstiteadlane jne. Oli aja märk, et need rollid kehastusid sageli ühes isikus, kelle tegemistele vajutas pitseri kollektsioneerimiskirg. Lääne-Euroopas (Itaalias, Prantsusmaal) olid antikvaarid-paleograafid-arheoloogid tegutsenud juba üle paarisaja aasta. Nende töö tulemused salvestati ajapikku mahukates, vasegravüüridega illustreeritud kogumikes – kompendiumides, millest ühed tuntumad on benediktiini munga Bernard de Montfaucon’ “Kreeka paleograafia” (1708) ja kümneköiteline “Antiikaeg seletustes…
-
Foto:Evelyn Müürsepp
Tartusse jõudis grupp viieliikmelisena, grupi suurus varieerub olenevalt parasjagu käimas projektist kolmest kuni kolmekümne hingeni. Sinna kuuluvad mitmesuguse taustaga loojad: arhitektid, tantsijad, meediakunstnikud, sotsioloogid, politoloogid. Grupp asutati 1993. aastal ja sellest ajast peale on kasvatud nii liikmete arvu kui loomingu küpsuse poolest. Alustasid nad sõna otseses mõttes tänavalt. Kuna oma ruumid puudusid, siis tuli hakata loomingut tegema linnatänavail. Nii hakkas Ici-Même Grenoble’i linnaruumis viima läbi…
-
Manifesti on meil Eestis peetud marginaalseks, eestlase hingelaadile võõraks või lausa maniakaalseks žanriks, “teadaolevalt kolmas eesti kunsti ajaloos” ja “eesti kunstielus haruldane ettevõtmine” on vaevalt kümne aasta tagused fraasid meie kunstikorüfeede suust.
Ja ometi võib (ja tuleb) rääkida eesti manifestiklassikast. Esmalt meenuvad muidugi nooreestlased ja iseseisvusdeklaratsioon. Kui mitte arvestada kunstiühingu Pallas esimest põhikirja aastast 1918, võiks meie esimeseks tõeliseks kunstimanifestiks pidada Märt Laarmani kirjutist “Uuest kunstist”.
Manifestil…
-
Aleksander Tassa Fr. Tuglase novelli
“Suveöö armastus” illustratsiooni kavand.
1913. Süsi, kriit, paber. Repro
Näitus “Ahvenamaa fenomen” Adamson-Ericu muuseumis kuni 28. V. Önningby muuseumis Ahvenamaal 9. VI – 20. VIII. Näituse kuraator Kersti Koll. Konverents Eesti Teaduste Akadeemia saalis 11. V, Önningby muuseumis 9. VI. Jüri Ojaveri tehtud mälestusmärk avatakse Önningbys 9. VI.
Kolme eesti kultuuriloos silmapaistval kohal omavat meest sidusid mitmed ühised ideaalid, mis sajandi algul väljendusid seotuses…
-
Ilmar Kruusamäe. Matti. 1999. Õli, lõuend. Repro
Kaunase kunstnike näitu-sed Tartus 15. II – 12. IV ja Narva muuseumi kunstigaleriis kuni 2. V; Tartu kunstnike näitused Kaunases 15. III – 5. IV.
“Kallid kunstiinimesed! Tänan teid, et loote ilu, mis tekitab meis rahulolu ja vastastikust austust,” kirjutas Kaunase kunstiinvasiooni puhul Tartusse suur eestlaste sõber, Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Antanas Vinkus.
Veebruari lõpus ja märtsi alguses võis näha Kaunase kunsti…
-
Aprillikuu seostub tärkamise, uue tekkimise, kasvamisega, kuid Tallinna galeriides ringkäiku tehes hakkab silma otse vastupidine tendents: surm, nii üldisemas, isegi transtsendentaalses, kui ka konkreetsema laastamise ja hävingu mõttes näib olevat haaranud kunstnike mõtted.
Mark Soosaar on Tallinna Kunstihoone galerii näituse nimetanud “Ajaks”, kuid suur osa neist töödest oli paar aastat tagasi väljas Pärnu uue kunsti muuseumis pealkirja all “Surm Mongoolia moodi”. Soosaare puhul pole mingit põhjust osutada tema…
-
Nii meenubki see Ojaveri töö mulle alati, kui juhtun sealt mööda kõndima, justkui tuletades meelde eksiarvamust, et raamat on igavene – kaob seegi nagu kõik muugi. Haihtunud on terved ilmatu uhked ja kindlad raamatukogud, rääkimata siis tänava meelevalda eksponeeritud paarist avatud riiulist. Põlevad nii raamatud kui käsikirjad, hukka lähevad need ka avatud taeva all.
Tänapäeva kunstis on raske leida materjali, mida kunstnikud ei kasutaks – sellist polegi,…
