-
Kuraator Leo Lapin ja tema uued
elusorganismid, triipkoodid.
Meile on avanenud uus evolutsioonietapp, milles info on väljunud aminohappelisest hällist ja hakanud elama oma iseseisvat elu. /—/ Seda uut eluvormi nimetatakse tehnobiaks, mis toetub küll inimesele, ent me ei kontrolli enam seda protsessi, vaid oleme ainult uue terviku üks osa. /—/ Praegune sümbiootiline arengufaas on väga ebastabiilne, riskantne sissetungivale tehnobiale ja ohtlik peremees-organismile – inimkonnale. /—/ Seepärast võiks…
-
Linnaraamatukogu ja linnagalerii ühteheitmine Tartus on nagu hieros gamos, alkeemiline liit, mille jääv ellutulek aina edasi lükkub, kuid mida kummati ajutisema loomuga rituaalides läbi mängitakse. Nii algas 2006. aasta Tartus kunstikuuga, mille keskuseks sai just vana kaubamaja, kuhu linnaraamatukogu plaanib ümber asuda. Nii tuli ka kevad Tartusse rändgalerist Rael Arteliga, kes avas kuuks ajaks oma non-profit projektide paiga Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu keldris.
Kunsti toetamisest ja…
-
Kevadisele pärastlõunale kohaselt oli publikuhuvi ürituse vastu pigem leige ja nii jäigi diskussioon eelkõige lavale kutsutute mõttevahetuseks. Seda nii nõukogude perioodi ekspositsiooni puhul, mille protsessipõhist, jätkuvatele muutustele üles ehitatud loomust tundusid kõik osalejad ka tunnustavat, kui ka kaasaegse kunsti ja muuseumi suhete puhul, kus arvamused siiski suuresti lahknesid. Sõjajärgse kunsti ekspositsiooni kohta kõlas juba kuuldud kriitikat küll Nõukogude näidisstalinistide eksponeerimise ja kogu stalinismiperioodi liiga suure proportsiooni…
-
Vaala galerii on initsieerinud uue seeriaürituse, mis “peab oluliseks noorte talentide toetamist, noorema kunstipubliku huvi tõstmist ning kaasaegse kunsti renomee suurendamist”1. Avalöögiks kureeris Andres Lõo grupinäituse “Sex”.
Võtta tühi tähistaja nagu noor kunst, panna see suhestuma teise, eriti kulunud teemaga nagu seks, kutsuda kokku suur hulk kultuuristseenilt tuttavaid seltskonnainimesi ning kõige tipuks lubada pressitekstis eesti kunsti kõigi eksistentsiaalsete probleemide lahendamist – nii suure mulli puhumine võiks…
-
Marge Monko. Tableau II. Digitükk, 2005.
Hobusepeas, Vaalas ja Linnagaleriis oli korraga väljas kolm näitust, mida tumeda traagelniidina ühendab Freudi-härra vari: psühhiaatria, sugutung ja alateadvus valgusid noorte kunstnike tööde kaudu vaataja jalge ette.
Fotomagistrant Marge Monko “Uurimusi kodanlusest” Hobusepeas on koos Reimo Võsa-Tangsooga tehtud paarisnäituse esimene pool. Monko võtab keskseks figuuriks, kelle ümber ta oma loo üles ehitab, XIX sajandi lõpu naise. Loomulikult hüsteerilise naise, kelleta ei ole…
-
Tänavu jaanuaris loodi uus kunstnike organisatsioon Eesti Meediakunstnike Ühing. Keda te sinna ootate ja mis on selle eesmärk?
Jane Suviste: Ühing on mõeldud meediakunstnike jaoks, kuid me ei oota sinna sugugi mitte ainult neid, vaid kõiki, kes tahavad kaasa aidata meediakunsti arengule Eestis.
Piibe Piirma: Meie üks eesmärke on teadvustada uue meedia olemasolu ning olukorda, et siiani teatakse uuest meediast siiski vähe ja see on alarahastatud.
Kui palju…
-
ehtekunstnikuna suutnud parafraaside ja
tsitaatide toel Delvaux’ loomingu kaudu luua
kujutavat kunsti, mitte tarbeesemeid. Annika Haas
Urve Küttneri näitus “Illùsio“ Decos kuni 3. VI ja Rait Präätsa näitus “Nagu öö ja päev“ 26. IV – 10. V.
“Illùsio” tähendab ladina keeles eksitust. Ilu, illusioon ning illusionistlik (enese)petmine on viimaste näituste puhul väga aktuaalne. Avati ju mõni nädal tagasi ka Aaspere mõisas väljapanek “Ilusad maalid” ning kirjandusklassikastki ilmub ohtralt selleteemalisi väljaandeid.…
-
Kullo galerii klaasinäitus on klaasiharidust pakkuvate koolide suurejoonelise ürituste sarja osa. Arusaadavalt on erialasiseselt oluline olla kursis teiste tegemiste ja suundumusega, tingib selle siis lihtsalt huvi, enese positsioneerimise vajadus või midagi muud. “Meeting Point I – Tallinn” raames avati sellesse kunstiakadeemia klaasiosakonna initsieeritud võrgustikku liitunud koolide klaasieriala üliõpilaste näitus “Discovery” ehk “Avastusreis”, mis toob kokku Euroopas õppivate tudengite tööd.
Esmapilgul on tegu selgepiirilise kogumiga, kus kõigi…
-
Nüüd on meil Tarbekunstimuuseum. Siinkohal tahaksin öelda teie kõigi nimel siirad tänusõnad meie parteile ja valitsusele, et see meie tarbekunstnike kauane soov ja unistus teoks sai. Muuseum ei ole vajalik ainult selleks, et laiad rahvahulgad saaksid alati näha kogu seda ilu, mida meie meistrid on loonud, vaid ka selleks, et loojad ise näeksid selgemini, kus olime eile ja kus oleme täna.
Kuid uusi ilminguid oodates peame igal…
-
Andreas Trosseki koostatud ja toimetatud õbluke brošüür kätkeb endas möödunud aasta novembris peetud ettekannete päeval “Roheline, toores ja lõikamata. Noor Eesti kunst uue sajandi alguses” esitatud ettekandeid. Neidki tasuks vaadata kui lisandusi samas esitletud Karin Laansoo koostatud portreeraamatule “22+. Noored Eesti kunstnikud”, mis, olgu siinkohal öeldud, pole küll kusagilt kandist analüütiline, pigem dokumenteerivalt kunstnikekeskne, ent samas küll hästi kujundatud (Indrek Sirkel).
Ma ei tea, kui tõsiselt peaks…
