-
Dora Gordine 1949. aastal oma isikunäitusel Londonis Leichesteri
galeriis oma kujuga “Carmen”ja poseerinud modelli
Joan Williamsoniga. Repro
25. VIII ilmus Sirbis Juta Kivimäe sulest huvitav kirjutis, mis käsitles selle kunstniku eluloo mõningaid aspekte. Artikli algusega ei saa aga kuidagi päri olla, kuna väidetakse, et tegemist on kunstnikuga, keda “/—/ seni keegi ei ole taibanud kunagise kodumaaga siduda”. Väitega tehakse liiga Julius Genssile, Leo Gensile, Ervin Pütsepale, teistelegi. J. Genssi…
-
Jonathan den Breejeni ja Marenka Deenstra “The PingPongPixel” on kuue halli varjundiga pingpongipallidest pikselekraan. Kujutis koostatakse raamistikul, millesse pallid on jaotatud elektrilis-mehaanilisel viisil.
“Ars Electronica 2006: Simplicity – the art of complexity” Linzis 31. VIII – 5. IX.
Selle aasta “Ars Electronica” oli pühendatud lihtsusele. Festivali pealkiri “Simplicity – the art of complexity” tühistab mõnevõrra oma paradoksaalsusega öeldut – lihtne on ikkagi keeruline.
Pealkiri on sageli tähelepanu juhtimiseks…
-
Tsesler, Sergei Voitšenko (Valgevene). “Pidu Hollywoodi moodi“. Tekstiil. REPRO
XIII rahvusvaheline aktinäitus “Mees ja naine. Savist marmorini” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 28. IX.
Pärnu uue kunsti muuseumi suvised aktinäitused on saanud nii harjumuspäraseks, lausa enesestmõistetavaks, et neile ei kipu enam vajalikku tähelepanu jaguma, äärmisel juhul kehitatakse ainult õlgu. Vaatamata segastele aegadele, ei saa muuseum siiski kurta publiku vähesuse üle. Ja, mis kõige olulisem, “Mehe ja naise” näitusel…
-
10. septembril Tallinna Linnagaleriis lõppenud Eleonore de Montesquiou’ näitust “Aatomilinnad. Paldiski-Sillamäe” tutvustati 8. septembril Sillamäe muuseumis, 24. augustil esitleti kunstniku projekti Paldiski muuseumis.
Kui kunstnik käsitleb abstraktset teemat või tegeleb vormi- ja värviotsingutega, ei suuda/taha ta tavaliselt oma huviobjektidega verbaalselt suhelda. Kui aga on tegemist dokumentatsiooni või mõne muu kunstiuuringu alaliigiga, tahab looja oma uuringu objekti arvamust teada. Paistab, et kirg uurimismaterjali selle oma territooriumil väisata on…
-
Silja Saarepuu. Heinategu. Installatsioon, 2006 Elin Kard
Meediastunud väike inimene
Villu Plingi ja Silja Saarepuu ühisprojekt “Väikesed inimesed” Draakoni galeriis
14. – 16. IX ja Hobusepea galeriis 14. – 24. IX.
Sugugi mitte eriti sageli ei saa kunstinäitusel südamest ohata: “Pagana hea väljapanek! Tõeline õnnestumine!” Vähemalt Eestis mitte. Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitusel “Väikesed inimesed” võib (või võis, sest Draakoni galeriis on juba uus näitus) seda südamerahuga teha.…
-
9. IX “Eclectica” festivali raames Tartu kunstimuuseumis eksponeeritud Eesti kirjandusmanifestide heliekspositsioon kulmineerus Tiit Hennoste loenguga “Sõda ja show. Eesti kirjanikud manifesteerimas Eesti vabariigi loomise ja taasloomise ajal”. Enne loengut vestlesid lektoriga Liisa Kaljula ja Indrek Grigor.
Indrek Grigor: Kaua te kirjandusmanifeste uurinud olete?
Tiit Hennoste: Tegelikult on see vana mõte. Mul tuli 1990ndate lõpul idee, et peaks koostama ühe Eesti kirjandusmanifestide kogumiku. Paraku tulid muud tööd peale ning…
-
Kümme aastat tagasi avati Helsingis nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mis oli suursündmus praeguse kunsti areenil, ja mitte ainult Soomes. Nüüd, 13. oktoobril avate taas uue kaasaja kunsti muuseumi. Kuidas see teil küll õnnestub? Kes toetavad uut Espoo kunstimuuseumi – riik, linn, erasponsorid?
Rohkem kui kümme aastat tagasi saadi aru, et Espoo linna kultuuris on puudu üks väga oluline sektor, kunstimuuseum. Suur hulk entusiaste pani kokku oma jõu ja…
-
Näitused “40 aastat disainiharidust Eestis” ja “Ajast ees. Kultuuriväljaannete kujundus ENSV-s, rõhuga 1970” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. IX.
Disainiharidusele pühendatud näitus annab teada eelkõige sellest, milline on toote- ja graafilise disaini eriala areng olnud neljakümne aasta jooksul ja kuivõrd mitmekesine on see eri aegadel olnud. Põhjuse selle korraldamiseks andis 1966. aastal ERKI juurde loodud tööstuskunsti eriala, mis paari aastaga end tõestanuna eraldi kateedriks kasvas. Näituse teema…
-
Kees Dorst, Kuidas mõista disaini? 150 mõtisklust disaineri elukutse üle. Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus, 2006. 207 lk.
“Disaini üle mõtisklemine võib viia paradoksideni. Ühest küljest on äärmiselt põnev üritada mõista, mis täpselt disainimise ajal toimub. Teiselt poolt jälle tundub disainiteoreetikute töid lugedes, et disainipraktika käsitlemisel on nad sellest toredama poole välja jätnud. Kokku on pandud eriala ääretult kuiv ja abstraktne kirjeldus” (lk 67). Seda tõdenud, haaras disainer…
-
Ehte- ja sepakunsti eriala on kunstiakadeemia disainiteaduskonna üks kaheksast struktuuriüksusest. See eriala on teaduskonnas ja kogu akadeemias ainuke, mis on kaheharuline. Õppekavad ehte- ja sepakunsti erialal erinevad nii põhiõppe osas kui magistritasemel. Doktorantuur on disainiteaduskonnas ühine.
Viimase kümne aasta jooksul on teaduskonna nimetus mitmeid kordi muutunud: tarbekunst, rakenduskunst, disain. . . . Nimi ei riku meest.
Varem oli eriala puhul kasutusel nimetus “kateeder”, nüüd “osakond”. Kodukeeles ütleme ikkagi kateeder: see on…
