
Helena Tulve ei ole kuraatorina sekkunud. Tema kureeritud näitus on haavatav ja hell ning iga vaataja saab seal luua oma mõistmise raja.

Hrafnhildur Arnardóttirile tuleb tänulik olla, et millegi nii ilusa loomisega on võimalik ellu äratada üks parajalt kole(tislik) kriitika, mitte uinuv-uinunud mõistus.

Timo Toots: „Et nii suurt projekti teha, nagu seda on residentuur, pidin mõtlema sellest kui kunstiteosest. Kunstiteos on samamoodi interaktiivne, tehnoloogiline, ruumiline ja sotsiaalne.

Pärnu Europe müüdi, mehelikkuse uute arhetüüpide ning 1970ndate ja 1980ndate õrna naiselikkuse kõrval leiab suviseid elamusi nii Saaremaalt kui ka Muhust ja Ruhnust.

Näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ kuraatorid ei ole jätnud vaatajat näituseobjektidega üksnes silmsidesse, vaid pannud teosed kõnelema.

Näitus teeb nähtavaks August Künnapu arengutee ja küpsemise. See on vahekokkuvõtte, mille jätku oodata.
Artikkel sarjast „Disainistik“

Kultuuri- ja keelekonteksti tajumatuse või haakumatuse kõrval panevad õlgu kehitama saatetekstid, mis ei anna põhiobjektile midagi juurde või on pastakast imetud kõrgpilotaaž.

Kunstiakadeemia lõputööde näitus tõestab taas, et tudengid, juhendajad ja näituse korraldajad on tasemel. Tallinna Kunstihoone ruumid aitavad sellele kaasa.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.