Kunst
-
Disainer Helga Schmidi töö „Tsirkadiaanuni“. Schmid osutab, et peaksime kuulama eelkõige oma keharütme.Anu VahtraVõib olla undki näha
Kuidas kapitalistlikule süsteemile vastu panna? Tarbimine tagab töövõime ja töö omakorda vahendid tarbimiseks. Uni on lihtsalt selle masinliku skeemi üks elemente.
5 minutit -
Kunst näitusel „Tasakaalus(t väljas)“ pole tingimata lõpetatud objekti keskne. Pigem on see osa protsessist, hetkest ja väljendusest.Rait TuulasEbaõdus tasakaal(utus)
Näitusel „Tasakaalus(t väljas)“ väljas olevad kunstiteosed moodustavad karmi, vastuolulise ning hämara terviku, mis ometi toob väga olulise probleemi valguse kätte.
4 minutit -
Peokultuurile pühendatud ruumis saab lugeda nii eestiaegse kabaree kui ka RETi reivide kohta, samuti tolle ajastu ühest metsikumast Vibe-peost.Berta JänesÖö ku(u)lub lõpmatusse
ERMi suurnäitusel „Kellele kuulub öö?“ avaneb ööelu laial skaalal: publikuni on toodud huvitavaid fakte, kuid mõned teemad jäetud siiski pigem hämarusse.
6 minutit -
Kaido Ole maal „Inimese hing“ (2024) kujutab endast isevärki hüpoteesi.Stanislav StepaškoKaido ja jumal? Ole nüüd!
Kaido Ole: „Ma pole kunagi vist otseselt ja esmaselt ühtki tööd nalja või naljakana plaaninud, aga pea alati on mu tööde puhul ikkagi varem või hiljem viidatud ka huumorile või (enese)irooniale.“
7 minutit -
Kui presidendi kõnet esitav raadio paigutati „Utoopia saatkonnas“ poodiumi peale, siis pikim osa saadikute kõnest kõlas just laua otsast.Kaisa MaasikLaua ots on poodiumi algus
Kohtumiste & Mitte-Kohtumiste Instituudi korraldatud Utoopia saatkonna aktsioon lükkas kunstiliste vahenditega käima midagi, mida võiks isegi poliitikaks nimetada.
6 minutit -
Lepo Mikko, „Natüürmort viiuliga“ (1958). Eesti Kunstimuuseumi kogu.Miks topeldada illusiooni?
Kunstnik Lepo Mikko loomingus üha uuesti korduv filosoofiline motiiv paneb põhjalikult mõtlema tegelikkuse ja maalikunsti omavahelistele suhetele.
6 minutit -
Näitus „Nina Võnnõku Ukraina“ Temnikova & Kasela galeriis. Näitusevaade.Stanislav StepaškoSeda näitust ei ole võimalik arvustada
Outsider-kunsti on selle vahetus siiruses võimatu hinnata tavapäraste mõõdupuude järgi. Ukraina kunstniku Nina Võnnõku looming sunnib näitusekülastaja oma väärtuskategooriaid ümber mõtestama.
5 minutit -
Sirje Helme on pühendunud juht, sügavuti minev kunstiteadlane ja -uurija, särav kuraator, kunsti ja muuseumide eestkõneleja ja populariseerija ning innustav õppejõud.Priit MürkSirje Helme – hoidja ja uuendaja
Tugev kunstiajaloolase identiteet ja tahe oma töö vilju jagada on Sirje Helmet saatnud läbi kõigi juhiametite, millest igaühe kaudu on ta Eesti kunstiellu jätnud mõjurikka jälje.
4 minutit -
Liisa Kruusimäe näitus „Mälestused Altai kraist“ Tallinna linnagaleriis. Näitusevaade.Paul KuimetVanaema mäletab, lapselaps joonistab ning vanavanaema elab igavesti
„Mälestused Altai kraist“ hoiab kaugelt maalt tulnud meenutused värske ja kaunina.
4 minutit -
Kristiina Kaasik 26. I 1943 – 18. II 2024
Lahkunud on maalikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Kristiina Kaasik – silmapaistev maaliklassik, kelle elav ja isikupärane looming on rikastanud Eesti kunstimaastikku juba kuus aastakümmet.
Kristiina Kaasik sündis 26. jaanuaril 1943 Tallinnas. Lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis teatridekoratsiooni ja maali erialal. Töötas aastatel 1967–1969 Kunstitoodete Kombinaadis kujundustööde ateljees ja alates 1969. aastast vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osales kunstnik alates 1965.…2 minutit
