-
See oli üks neid valgeemigrantide peresid, kes tsaaririigi kokkulangemise järel otsisid pelgupaika Eestist ja kuigi perekonna üks harusid oli kohalik baltisaksa aadlisuguvõsa, ei oodanud Pilar von Pilchau peret Eestis ees midagi erilist. Näituse kuraatori Jüri Haini põhjalikust saalitekstist võib lugeda vabrikutööst üldharidusliku kooli lõpetamise järel ja eratundidest Anatoli Kaigorodovi ateljees ning üsna lühidaist õpinguist riigi tarbe- ja kujutava kunsti koolis. Kuidas oleks kulgenud võimalik kunstnikukarjäär eesti…
-
Saksa Demokraatliku Vabariigi linnamaastik, kust Gerhard Richter 1961. aastal lahkus, oli mõnevõrra lõbusam. Defitsiidimaailma mõtlemist piirasid marksismus-leninismus ja kunsti sotsialistlik realismus. Gerhard Richteril oli tegelikkust varjavate lillepuhmaste ja lavastatud stseenide optiliselt korrektse kujutamise vastu tõrge. Pigem maalis ta täpselt maha ähmase ajalehefoto. „Seega ei ole see, mida ma olen pidanud sageli oma puuduseks, kui ma ei ole olnud suuteline „pilti looma”, mitte minu võimetus, vaid instinktiivne…
-
Singapuri sümpoosion oli mastaabilt väiksem kui Tallinna ja Helsingi oma, mille osaliselt tingis toimumispaiga geograafiline asukoht. Osales tunduvalt vähem eurooplasi ja põhja-ameeriklasi, kohal oli aga hulgaliselt austraallasi, uus-meremaalasi ja asiaate. Nii sai sümpoosioni üks peateemadest meedia asukoha määramine (Locating Media) juba osalejate esindatuse tõttu teatud värvingu. Täiesti teadlikult avasid organisaatorid selle teema geopoliitilistele tõlgendustele lisaks juba eelmisel kahel „ISEA-l” käsitletud asukoha, lokaalmeediale (locative media), mis eelkõige…
-
Tallinna kooli sõnaosavad arhitektid on alati olnud siira maailmaparandamise kõrval ka meediateadlikud turustrateegid. Nad on, igaüks küll veidi isemoodi, harjunud esitama oma kangelaslugu, mis ei ole mitte ainult see, kuidas me Mart Pordi kukutasime, vaid kindlasti ka valmis ehitatud majade lugu. Müüdiloojate endiga, sest eesti arhitektid pole ei varem ega hiljem osanud oma tegevust nii hästi mõtestada kui Tallinna kooli omad, on kaasa läinud ka meie…
-
Raul Rajangu on Eesti üks järjekindlamaid postmodernistlikke kunstnikke: tema esimesed ruumilised tsitaatidest kubisevad maalid 1980ndate lõpul tekitasid algul hämmastust, kuid õige pea leidsid oma koha meie värskes „kunstiklassikas”. Hilisemates installatsioonides, olenemata sellest, kas neid olid rohkem või vähem õnnestunud, leidsid kriitika heakskiitu või mitte, on ta jätkanud postmodernismile omast metatasandi lugu, kuhu on pikitud uusi tsitaate, nende tõlgendusi. Kuid metatasandile vaatamata on Rajangu kunst sügavalt isiklik:…
-
Fotokaader on Toomas Volkmanni arvates risttee, kus kõik suunad on valla, vali, milline tahad. Alles aastaid hiljem tuttavate pilte albumis lapates tead öelda, kuidas asjad edasi arenesid: et ühed ei kohtunud enam kunagi, teised käivad siiani läbi. Sellist hetketaju võib ju ka laiendada, näiteks külastuspaikade või kodukoha fotografeerimisele. Tagantjärele on tark nentida, et selle maja värv kestendab tänaseni, tolle asemel on nüüd ostukeskus. Aga see ei…
-
Täienduseks seal eksponeeritule pakun Sirbi lugejatele ühte huvitavat ja emotsionaalset kildu: katkendit lossivalitseja J. von Gerneti (ametis 1831–1846) mälestustest, mis aitavad aimu saada Kadrioru uue õitsengu algusest XIX sajandi II veerandil.
Aleksandra Murre, kunstiajaloolane, Kadrioru kunstimuuseumi kuraator
Minu mälestused, kirja pandud pikkadel üksildastel talveõhtutel Catharinenthalis armsaimale pojale
Ernst Gernetile õpetuseks ja mälestuseks isast Viies vihik Esimesed aastad lossivalitsejana
Seda sa muidugi mäletad ka ise, kuidas 1831. aasta tuisusel…
-
Kaie Kotov, Tartu Ülikooli semiootikaosakonna teadur:
Kõige esimene küsimus, mis kultuuriministeeriumi uuele logole mõeldes tõusetub, on muidugi: kas valitsusasutusel on vaja eraldi logo? Ometi kasutas ka kultuuriministeerium juba enne eraldi logo, samuti mitmed teised ministeeriumid. Seega võiks pigem kaaluda, kuidas uus logo toimib, kuidas ja keda kõnetab.
Logo on organisatsiooni allkiri, vähemalt nii kinnitab meile reklaamiteooria. Et logo sellisena toimiks, peab ta ühteaegu nii eristama kui identifitseerima, laskma…
-
Esimest korda ürituse praktikas koostati üritus avaliku üleskutse kaudu ning korraldajalegi üllatuseks oli vastukaja ootamatult elav. Rahvusvaheliselt ringelnud osalemiskutsung tõi kokku üle 50 väga tõsise koostöösoovi ja -ettepaneku oma ala pühendunud tegijatelt neljalt kontinendilt, andes kinnitust faktile, et rahvuslus on kunstiringkondadele huvipakkuv probleem kõige erinevamates piirkondades. Kahjuks ei soovinud/osanud/teadnud end projektiga haakida ükski kohalik kunstnik ega kriitik ning selle tõsiasja põhjuste üle võin vaid spekuleerida: kas…
-
Nadežda Tšernobai avas Draakoni galeriis surnukirstud, millest lahkusid inimesed nagu kannatav hing kehast. Suureformaadiliste söejooniste koondpealkiri „Kollase süütuse suudlus” viitas Kuule. Kaks näitust kokku olid nagu sõda: päeval tormatakse lahingusse, surnute ja valuga tegeletakse öösel.
Halenaljakat äpardavat sõdurikuju nimetatakse inglise keeles sad sack. Sama nime kandis ka Aneri Kärkäineni ja Elis Saarevälja kaksiknäitus ArtDepoos. Aneri Kärkäinen on loonud kriipjäsemetega tegelase, kes toimetab värvikontrastsete taimsete vormide keskel…
