-
Remo Randveril oli väljas „vana hitt”: 2008. aasta maal stiliseeritud lainetel ujuva kollase pardikesega, kes mõtleb: „Lõunasse! Lõunas saab keppi!”, eksponeeritud koos tätoveeritud seakamarast lipuga. Randveri teose läheduses olnud Margus Tiitsma alias Sorge assamblaažil „Linnumees lehvitab rahvale” sekundeerisid maalitud figuurile kinniplaasterdatud kuuliaukudega märklaud, antiikse välimusega dokumendid ja EN SV lipp – viimane tundub kuraatori/kujundaja tahtel astuvat dialoogi Randveri minimalistlike merelainetega. Rait Pärja „Kultuuri lipulaev”, õllepudelikorkidest lipp,…
-
Väidan, et rikkaid mõtteid pole rikutud, vaid lihtsus on tulnud sealt vallast, kus valitses niigi hämar selgusetus. Teine avamisel esinenu oli literaat ja kunstnik Kiwa, kelle teos „Näpatud kirja juhtum” on näituse üks kontseptuaalsemaid. Kiwa rääkis tsiteerimisest: oma teost dekodeerides pakkus ta vaatajatele esteetilist naudingut, mis kaasneb teinekord keerulise, kuid särava koodi lahtimuukimisega. Külastajatel on võimalus näha kirja, mille Kiwa on näpanud kontseptuaalkunstiklassiku Joseph Kosuthi tagant,…
-
Viimane märkus on tabav ennekõike seetõttu, et aastanäituse traditsioonipõhisest ja jäigast formaadist hoolimata suutis Kiwa sellesse, mis üldiselt kipub olema tuntud nimede ja käekirjade vähem ja rohkem õnnestunud uusimate näidiste koondus, oma kujundusega süstida paraja annuse mitmekesisust, hajutada väljakujunenud jõujooned ja kehtestada uued tunnetuslikud kategooriad, mis tavapäraste opositsioonide rõhutamise asemel näitavad Tartu kunsti kui tervikut. Kurikuulsa Tartu maali vormiline ilme jaotub silmatorkavalt koolkondadeks, kus ennekõike annavad…
-
Nii tundubki pahatihti, et publikut, kelle tarvis avalikke üritusi tehakse, ei jätku, sest kunstiteadlik publik korraldab ise järjekordset näitust, festivali, jututuba, tegevuskunstiõhtut ning laiemale vaatajaskonnale ei lähe praegune kunst eriti korda. Küsimus ei ole pelgalt kunstiürituste (näituste, seminaride) tasemes, nende mõtestamises vastavalt praeguse aja nõudmistele, rahvusvaheliselt tunnustatud väliskunstnike siia toomises või kõnekate kuraatoriprojektide loomises. Küsimus on praegust sootsiumi kriitiliselt mõtestava ehk kaasaegse kunsti ning publiku loodetavasti…
-
Muidugi väärib Kumu sellise Euroopa mastaabis aktuaalse teemapüstitusega konverentsi korraldamise eest kõigepealt tunnustust, kuid see ei peaks veel tähendama, et nüüd on missioon täietud. Seda enam et tegemist oli konverentsiga, mis pidi ühel või teisel viisil abistama Eesti Kunstimuuseumit kaasaegse kunsti kogumisstrateegiate läbivaatamisel, kriitilisel refleksioonil ja uue agenda kujundamisel tulevikuks, nagu märkis muuseumi direktor Sirje Helme. Samad teemad vääriksid Eestis palju suuremat ja – nota bene!…
-
Vedeliku pikka iga selgitab ta järgnevalt: „Ebaeestlaslikult ei rabele ta infarkti amokis ja lõputu siesta on nende salarelv. Tõmblejad elimineeritakse või ehk õigemini elimineeruvad vegeteerivas seedeprotsessis. See liikumine tunneb aja jõudu. Aasta ei ole nende jaoks ühik, kuigi väljaantav aasta-almanahh justkui sellele ikkagi pretendeeriks”. Mõni hindab rühmituse vanust kahekümnele aastale, mõni veerandsajandile. Isegi seda ei saa öelda, mitu ajakirja ilmunud on, sest materjali on kokku kogutud,…
-
Probleem on olemas ja seda on lahatud ka näitusega. Välja on pandud seitsme algaja kunstiteadlase portreed ning omal moel sümptomaatiline on ka tõsiasi, et näeme ainult noori naisterahvaid. Where have all the young men gone? Meenuvad Priit Pulleritsu kaebused, et auditooriumisse sisenedes vaatavad lektorile vastu vaid naistudengid. Minu KTI stuudiumi ongi saatnud pidev tüdrukutekooli tunne. Ja kui mõni mees ka kunstiajaloo erialale satub, valib ta tõenäoliselt…
-
Näituseks on valminud neli maketti (Peet Veimer): uhiuus riigikogu hoone (1922), Johansoni kavandatud Elfriede Lenderi gümnaasium (1935) ning tema Liiva (1935) ja Metsakalmistu kabel (1936). 25 aastat tagasi saatis näitust (ja konverentsi) teatav vastupanuliikumismeelsus, esitleti ju siis pooleldi keelatud Pätsu aega. Raamatud olid erifondides, aga maju ei saadud ju kuidagi keelata. Ka ei tundnud nõukogude võim ennast Eesti-aegses riigikogu hoones sugugi halvasti, justnagu oleks Lenini nägu…
-
Võimalik kokkulepe, kompromiss?
Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ ei nõustu Paldiski mnt 50 kinnistu detailplaneeringu algatamisega ja palub edasise detailplaneeringu menetlemise antud kujul lõpetada, kuna hipodroomil on kaks väga tugevat kultuuriloolist külge, mille hävimist ei tohiks endale lubada ei riik ega selle pealinn. Võidusõiduhobuste kasvatamine ja treenimine sisaldab nii palju erialast kui ka pärimuslikku oskusteavet, et kõikjal maailmas peetakse hobumajandust kultuuritegevuse lahutamatuks osaks. Kultuuri vastu pole kindlasti…
-
Väljakuulutatud konverentsitemaatikale vastas rangelt võttes kaheksateistkümnest ettekandest ainult üks: Krista Kodrese „Our Own Estonian Art History: Changing Geographies of Art Historical Narrative” („Meie oma Eesti kunsti ajalugu: ajaloolise narratiivi muutuv geograafia”). Kodrese ettekanne oli ka metoodika poolest suurepärane näide, kuidas saab rahvusvahelise teaduskirjanduse metoodikat kasutada lokaalse sfääri uurimisel: selleks tuleb ajaloolisi tekste ikka ja jälle üle lugeda ja nende tähendushorisonti järjest laiendada. Kodres tõi nutikalt ning…
