-
23. augustini saab KKEK juhataja kohale kandideerida – eks ikka need, kes vastavad konkursi tingimustele. Sirp kutsus kokku vestlusringi, et arutada, millist rolli peaks KKEK täitma praegu, XXI sajandi teisel kümnendil avatud maailma tingimustes. Vestlusringis osalevad vabakutseline kuraator Rael Artel, Tallinna ülikooli dotsent, kunstnik Kai Kaljo, EKA fotoosakonna professor, kunstnik Marco Laimre ja EKA fotoosakonna dotsent, kunstnik Marge Monko, küsitleb Reet Varblane. Kutsutud olid ka Sorosi…
-
No lillemaalid! Kas see on tänapäeva kunst? Kellele on vaja lillepilte? Ei ole midagi lihtsamat kui ühte õit maalida või kimbus kaks, varred vaasi torgatud. Seda on tüütuseni nähtud. Odav kommerts odavale maitsele. Mida on selle õigustuseks öelda? „Aknalaual on paar kärbest hinge heitnud,” osutab Malle Leis. „Aga ma ilmselt neid välja ei viska. Tõenäoliselt ma maalin neid.” Ei, see diskussioon ei käi reeglite järgi. Mis…
-
Kuigi ratsionaalsete seletuste vormis pole seda näitust võimalik mõista ning selle tähenduse avamiseks on vaja astuda välja materialistliku põhjuslikkuse diskursusest, on Künnapu ja Vindi erilisuse esiletoomiseks tarvilik ühiskondliku parameetri määratlemine. Poola sotsioloog Zygmunt Bauman on tänapäeva ühiskonda kirjeldanud likviidse modernismina, mille identiteedid on püsitud, sotsiaalsed suhted ebastabiilsed, pühendumine püsivale haruldane ning isegi samastumine oma mineviku minaga küsitav. Lineaarne ajataju on asendunud puäntillistliku ajatunnetusega, mille kohaselt elu…
-
Härm on teinud oma kureerimispraktikas teatava kõrvalepõike, võttes kapitalismikriitika ja poliitiliselt meelestatud lähenemise asemel palju subjektiivsema aluse – kunstniku autoripositsioooni. Ta on kokku pannud riskantse komplekti, kus inimliku tühisuse eksistentsiaalne muserdus on kõrvuti asetatud kontseptuaalse kunsti immateriaalsuse ideega. Kuigi autoripositsiooniks on mõlemal puhul olemasoleva pulkadeksvõtmine ja seejärel analüüsimine, peitub siin märkimisväärne vastandus: radikaalselt nihilistlik enese tühiseks kuulutamine versus distantseeritult filosoofiline mitteolemise uurimine. Saateteksti parafraseerides võib öelda,…
-
J. P.: Vastandid ühtivad, loovad terviku, terve maailma armastuse ja vihkamise . . . .
J. E.: Vastandid on ühemärgilised asjad, küsimus on kirglikkuse astmes. Vaatame Laurentsiuse tööde paari!
J. P.: See paar on võrratu: raske öelda, kas see paar on võrratu seetõttu, et kunstnik on osanud ühendada raami ja pildi või et pilt on tugevam kui raam? Mina kui kunstnik ei suuda selle üle otsustada. Ma näen raami ja pildi…
-
Jaan Elkenit võib nimetada abstraktseks ekpressionistiks. Ta kannab värvi kontrollimatu paksusega, pastoosselt lõuendile. Ent samahästi võib teda nimetada ka konkreetseks ekpressionistiks, sest piltidesse kuuluvad ka vanad presendist kanderaamid, kartulikotid ja tekstid. Mõnikord on tekstid värvi sisse kraabitud, mõnikord vorstja joone kalligraafias kirjutatud. Laulusõnad, maalikunstilised lööklaused, igatahes mitte abstraktsed vormelid. Ta kirjeldab oma tööde mootorit niimoodi: „Akordide puhtuse ja monumentaalsuse nimel ohverdan hulgaliselt pisiprahti ja mahamaalitud detaile. Klaaspärlimäng…
-
Võib arvata, et videos näidatakse sündmust, millele võiks midagi järgneda seoses sellega, mis on ümbrikusse peidetud. Aga võib-olla on ümbrik tühi. Oma pressiteates on Klemmer ja Põld öelnud, et tegelikult on nende eesmärk uurida seda, kuidas kasutada visuaalse kunsti keelt hirmu tekitamiseks ja sellele viitamiseks. Näitusel välja pakutud lahendused on tõepoolest vaimukad. Eriti tooksin esile Klemmeri töö „Allhoovus”. Sellel on kujutatud pildi keskmes asuvat kontoritooli tühjas…
-
Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri preemiaid antakse välja vaid üks suurusega 60 tuhat eurot, mida täiendab mõneti ebamäärasema staatusega noore arhitektuuribüroo esiletõstmine. Seekord valiti peapreemia 340 objekti seast. Finaliste oli viis, näitusele tehtud valik aga hõlmab ligi 50 objekti. Näituse komplekteerimisel on ilmselgelt muu hulgas lähtutud ka funktsionaalsest mitmekesisusest: näeme muuseume, ülikoole, linna (Nice’i) trammisüsteemi, staadioni, transporditavat sotsiaalset kööki ja palju muud. Muidugi on näituse koostajad hoolitsenud ka…
-
Omandanud alternatiivi kuulsuse Eestis, on Boh koos Non Grataga tagasivaatamata sööstnud globaalsele kunstimaastikule. Kümnetes linnades läbiviidud performance’id, kunstituurid Euroopas, Aasias ja Ameerikas on teinud alternatiivimainega nongratakatest sõltumatu loomekollektiivi, kes on mujal tuntumad kui Eestis. Oma kogemusest ei räägita palju, kuigi kunsti- ja riikide piire ületav kunstitegevus on tänapäeval kunstniku ihaldusväärseim eneseteostus. Bohi ambitsioonikusele osutab näitus Tartus Kunstimaja „pühal” terrirooriumil: selle maja seinad ei ole veel postimpressionismist…
-
Väljapaneku teevad nauditavaks tööde põnevad lõikumispunktid ning teoste mitmetasandilisus. Peamisteks märksõnadeks on mikro- ja makromaailma süsteemid, loodus ja liikumine. Urmas Lüüsi üksteisest väljakasvavate ja üha suurenevate mahtudega teos mõjub kui konstruktivistlik skulptuur. Tahukate pinnale on kunstnik graveerinud nelja suurlinna transpordiskeemid. Nii teose kasvavad mahud kui transpordiskeemid viitavad süsteemsusele, kasvamisele, arenemisele ning liikumisele. Liikumise efekti rõhutavad taiese jalgu meenutavad osised. Jääb veidi kõhe mulje, justkui võiks töö kontrolli…
