-
Kunstnikud on lähenenud rahale lapselikult naiivselt, kuid mänguliselt, sest igaüks saab galeriis valida ja valmistada oma ideaalse raha. Päris rahatähtedelt on eemaldatud portreteeritava isiku nägu ja asendatud see peegliga. Nõnda saab külastaja tunda ennast hetkeks Koidula või Jakobsonina, nii ennast ka üles pildistada. Dokumenteerida selle enneolematu sündmuse. Autorid on uurinud ka raha ajalugu. Tegemist on interdistsiplinaarse ning interaktiivse väljapanekuga, mis on praegu aktuaalne. Tänavaküsitlusega püüti jõuda…
-
Maal, millel on kujutatud Eesti lipu sees Ungari lippu, ning väiksemõõduline tahvel, millel on näha Eesti vapilõvi ja Ungari ajaloos tähtsat rolli mängiva Bocska suguvõsa vapilooma ühendatud kujutis, on valminud kunstnike varasemast loomingust tuttavas laadis. Kunstnikud tegid oma varasema, Ungari poliitilist elu kajastava videoprojekti idee ümber, kui instituudi senine juhataja pidi ametist ootamatult lahkuma. Nad palusid, et nii, lahkuv kui ka uus juhataja jätaksid üheminutilisel vaikushetke…
-
Kõik see juhtus pärast sellel näitusel välja pandud piltide valmimist – Tartu muuseumi näitusel võib esimest korda näha, kuidas kõik algas. 1980. aasta kevadel oli Rajangu lõpetanud keskkooli ning tegeles mitmesuguste ekstaasi viivate meetoditega (ka paastumine), eesmärgiks teadvuse seisundi muutmine. 1981. ja 1982. aastal järgnes sellele äärmiselt intensiivne loomeperiood, mille jooksul valmis teravdatud vaimses seisundis kogetu põhjal hulk joonistusi. Isikliku kogemuse kõrval kasutas ta ainesena vanu…
-
Maalinäitus pakub end kuraator Jaan Elkeni sõnastuses siiski kui rahavahetusaegse Eesti õhustiku rekonstruktsiooni, milles on kahtlemata intriigiidu olemas, seda enam et „formaal esteetiliselt protsessi visuaalset külge dokumenteerivate lahenduste (Siim-Tanel Annus, Mall Nukke) kõrval on näitusel esindatud ka nn psühhoanalüütiline liin”.
Esmalt aga enesestmõistetavast, ehk illustratiivsestki. Annus monumentaliseerib 15, 6 protsenti sajakroonise pinnast talle „Raha ja poeesia” näituselt ja varasemastki tuttavaks saanud käekirjas. Nukke nostalgilistesse, vabas pintslitöös suureks…
-
Repnau on harvaesinevalt läbimõeldud pealkirjadega litode abil Solarise, Viru keskuse ja eesti keeles eimidagi tähendavate metroplaza’de arhitektoone materdades visanud kivi ka kultuuripealinna kapsaaeda. Missugust uut kultuuri see „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” meile pakub? Suur osa sündmustest on aastatepikkuse traditsiooniga, „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” päästab mõned programmid masuaja rahanappusest, samas puudub kultuuripealinna tegevusel pikemas perspektiivis positiivne programm: suurinvesteeringuid kultuuriehitustesse tegelikult pole. Kunstnikku painab veel küsimus,…
-
Järgmine kiiks käis Y-galeriis Tiina Söödi näitusel „Pu-pu-pu-puudutus” ehk teisisõnu „Tu-tu-tu-tušš. Kokutus või kokutušš”. Teemaks ei ole see, mida pliiats teeb fotonegatiiviga või kunstnik modelliga, vaid inimeste füüsiline kontakt ning kuidas see inimesed kokutama võtab. Tiina Sööt nimetab end suhtlemisperverdiks, aga vannub, et ei hakka raskelt hingama, kui ta bussis inimeste vastu puutub. Sellega ta tunnistab end veel kord perverdiks, sest normaalsed inimesed sõidavad juba ammu…
-
Niihästi riigikogu hoones kui ka Rotermanni soolalaos jätkab Mall Nukke oma sissetöötatud seeriaid. Tema kaks rahapöörist Hobusepea galerii ülemisel korrusel juhatavad sisse uue seeria „Urban Mystic” sealsamas keldrikorrusel, see on teostatud ühistöös kunstniku tätoveerijast tütre Regina-Mareta Soonseinaga. Need kaks rahapöörist on kosmiliste ussiurgete suud linna mütoloogilisse maailma, sissepääs ja väljapääs. Kommertsvihurid, kultuuridesintegraatorid, kollaažimaalija kunstimaardlad. Mall Nukket on inspireerinud lettrisme. Kõik hoolega kokku konstrueeritud kirjanduslikud ja muud…
-
Nii piinlik kui see ka pole, tahan vahele öelda, et üldhariduslik kool kohe üldse ei anna mitte mingeid teadmisi praegu loodava kunsti kohta.
See on tõesti väga tõsine probleem ja mitte ainult Eestis, sellest räägitakse juba aastaid üleeuroopalistel ja -maailmsetel kunstiõpetamise kongressidel, konverentsidel, erialaspetsialistide kogunemistel. Nii jõudsimegi järeldusele, et oleks ütlemata vajalik käivitada koolinoortele mõeldud rahvusvaheline kunstisündmus, mis toimiks samade reeglite järgi nagu n-ö päris kaasaegne…
-
Viisteist aastat on piisavalt pikk aeg institutsionaliseerida igasugune, iseäranis selliste mõõtmete ning ambitsioonidega ettevõtmine, nagu seda on üle-euroopaline järjepidev kunstisündmus. Pole põhjust kahelda iga „Manifesta” sõltumatuses, nagu pole põhjust kahelda kogu selle institutsiooni bürokratiseerumises, teatud sõltuvuses Euroopa (kas või Euroopa Liidu) poliitikast. Kuid olen üsna veendunud, et otsus kutsuda VIII biennaali kureerima mitte üks (või kaks) kuraatorit, vaid kolm täiesti erineva taustaga loomingulist (kuraatorite) kollektiivi –…
-
Vabaduse galerii näituse on oma 90. sünnipäeva tähistanud autor koostanud peamiselt abstraktsetest teostest, mis kestvalt eesti kunstimaailmale kõneainet on pakkunud kui omas laadis täiuslikud. Keerendi fantaasia on ammendamatu, ta pealkirjastab seeriaid tabavalt, iseloomustades ühe sõnaga paberil toimuvaid geomeetrilisi protsesse. Näituse varaseim abstraktne töö on 1982. aasta „Kompositsioon kujunditega”, kuid kogu väljapaneku sisuliseks lähtekohaks on pigem kaks mustvalget pilti „Asjade olek” (1984, 1985), sellepärast, et asjad on…
